Langevarjuga surfamine

Parasailing'u puhul on nii õhku tõusmine kui maandumine sujuvad ning mõnusal kõrgusel saab hõljuda seni, kui soovi on - erinevalt tavalisest langevarjust püsib veovari õhus täpselt nii kaua, kui vedav sõiduk sobiva kiirusega liigub. Parasailing'u puhul kasutatakse sõitja lennutamiseks spetsiaalset langevarjulaadset kuplit, mis tõmmatakse kaatri või auto järel vastu tuult õhku nagu suur tuulelohe.

Veovarjuga lendaja stardib maast või kaatri platvormilt ning tõuseb sõidutuulest tekkiva tõstejõu mõjul nii kõrgele, kui veoköis lubab.

Kõrguse suurendamiseks tõstab veduk kiirust, aeglustades hakkab veovari langema. Tõstejõu tekitamisel mängib olulist osa ka tuul. Parasailing'u jaoks sobivad tuuled 1-5 m/s, kõvema tuule korral võib tekkida nii tugev tõstejõud, et vari ei taha enam alla tulla ja lendleb tuulelohena isegi siis, kui vedav sõiduk peatub või tagurpidi liigub.

Enamasti veetakse parasailing'u varje vähemalt 600 kg kaaluvate ja üle 80 hj mootoriga kaatritega, kuid piisavalt avara platsi korral saab seda teha ka autoga. Kaatri platvormilt startimisel kasutatakse veoköie lahti- ja kokkukerimiseks vintsi, rannalt startimisel ja maandumisel on veoköis täies pikkuses lahti ning see nõuab kaatrijuhilt pisut suuremat kogemust. Kui ilm on väga vaikne, tuleb maapinnalt startijal sobiva tõusukiiruse saavutamiseks teha paar jooksusammu. Suuremate veovarjudega saab lennata ka kahekesi, olenevalt rakmete tüübist istutakse kõrvuti või teineteise taga.

Tavaliselt kasutatakse parasailing'uks 80 meetri pikkust veoköit, mis võimaldab tõusta kuni 50 m kõrgusele. Paap Kõlar Eesti Seiklusturismi Assotsiatsioonist kinnitab, et on lennanud ka 400 m pikkuse veoköiega, kuid ei soovita siiski omal käel parasailing'uga katsetama hakata: "Kõrgused on päris suured ning varustust peab täpselt tundma. Eksimused lõpevad tõsiste tagajärgedega. Mõistlikum on seda teha kogenud instruktori ja järeleproovitud varustusega."

Eriti ohtlikuks peab Kõlar veovarjuga auto järel lendamist, kuna sisemaal on tuuled tavaliselt turbulentsemad ja ohtlikumad kui mere kohal, lisaks võivad startimist ja maandumist takistada puud ja elektriliinid.

Lennuhinnad kõiguvad kordades, üldine reegel proovijatele on, et Eestis on lendamine kallim kui riikides, kus hooaeg kestab terve aasta. Parasailing'u varustuse soetamine ei ole odav lõbu. Veovari, rakmed ning veoköis kokku maksavad vahemikus 25 000-40 000 krooni, lisaks on vaja piisava võimsusega kaatrit või maasturit.

Autor: Jaano-Martin Ots