Maksustame kuritegeliku äri

Eestis toimuva rahapesu maht on võrreldav riigi eelarvega - ligi 65 miljardit krooni. Kurjategijate käive ja kasum kuuluvad samamoodi maksustamisele nagu legaalne tegevus. Maksukorralduse seaduse kohaselt toovad seadusvastase tegevuse tagajärjed kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. Seega kui isegi pool mustast rahast oleks ka käibemaksuga maksustatud, on riigil saamata 5,7 miljardit krooni käibemaksu.

Käibemaksuseadus ja kuues direktiiv ei välista otseselt kuritegelikul teel tekkiva käibe maksustamist käibemaksuga. Seda, millist liiki kuritegelik tulu on käsitletav käibena ja on maksu objekt, on arutanud mitmeid kordi ka Euroopa Kohus (EK). Senised otsused on olnud seotud salaalkoholi, võltskauba, narkootikumide ja ravimite ebaseadusliku impordi ja müügi ning ebaseadusliku hasartmängutegevuse maksustamisega. EK on rõhutanud, et nimetatud tehingud on käibemaksu objektiks hoolimata sellest, kas tehinguid teostav isik on tehingute tegemise hetkel registreeritud käibemaksukohustuslasena. Seega, kui maksuhaldur tuvastab, et inimene on tegelnud salakauba või alkoholi müügiga Eestis ning seda suuremas summas kui 250 000 krooni, on tal võimalus lugeda selline müük käibeks, nõuda käibemaksu ja karistada veel selle eest, et isik ei registreerinud end maksukohustuslasena.

Mitmes lahendis on EK seisukohal, et narkootikumide ja valeraha import ning müük ei saa olla käibemaksuga maksustatav. Kui näiteks Eestis tuvastatakse narkootikumide müük, siis sellist tegevust poleks halduril õigust käibemaksuga maksustada. EK on käsitlenud siiski vaid üksikuid kuritegeliku tegevuse valdkondi.

Lahendid puuduvad siiani nt varastatud kauba müügi, prostitutsiooni jt osas. Kuid analüüsides Euroopa Kohtu seisukohti, võib eeldada, et ka viimatinimetatud tegevused oleksid käsitletavad käibemaksu objektina.

Kuritegeliku tulu maksustamise osas tulumaksuga ei näe kehtiv tulumaksuseadus ette erinorme, mistõttu tuleks asuda seisukohale, et füüsilise isiku kuritegelikul teel saadud tulu kuulub maksustamisele samal viisil nagu legaalselt saadu. Seejuures tuleb eristada nt kuritegelikku ettevõtlust ja kuritegelikke intresse või renditulu: erinevad tululiigid maksustatakse erinevalt.

On selge, et kuritegelikul teel saadud tulu selle teenijad vabatahtlikult ei näita ning tõenäoliselt puuduvad ka dokumendid, mille alusel maksuhaldur suudaks käibe või tulu suuruse korrektselt määratleda.

Selliseid situatsioone reguleerib aga maksukorralduse seaduse N94, mille kohaselt võib haldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, ebausaldusväärsed või kadunud ja maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid pole muul moel võimalik tuvastada. Samuti siis, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid.

Selline hindamise teel maksusumma määramine on siiski võimalik vaid tulumaksu osas. Käibemaksu osas on riigikohus mitmes otsuses asunud seisukohale, et maksusumma määramine hindamise teel pole reeglina võimalik.

Seega kuulub kuritegelik tegevus samamoodi maksustamisele (mõne erandiga) nagu legaalne tegevus, erinedes vaid maksusumma määramise menetluse raskuse poolest.