Siim Kallas kritiseeris sundparteistamist

Taoline käitumine pole ei „väga kena ega väga tark,” ütles Kallas täna pärast Eesti valitsusväliste organisatsioonidega toimunud ümarlauda korraldatud pressibriifingul.

Mööda ei saanud Kallas ka Eesti presidendivalimistest, kritiseerides kehtivat valmissüsteemi kui „mittetöökõlbulikku”.

„Uskumatu, et presidendivalimiste süsteem nii ummikusse võib minna,” ütles Kallas, tõmmates Euroopast paralleele Itaalia parlamendi suutmatusega riigile presidenti valida. Seal vähemalt valib presidendi parlament, ütles Kallas. Ka Eesti võiks Kallase arvates edaspidigi presidendi parlamendis valida, kuid seda lihtsama protseduuriga – näiteks lihthäälteenamusega.

Ümarlaual oli aga täna arutusel Siim Kallase 2005. aastal Euroopa Komisjonis käivitatud initsiatiiv kõik ELi eelarvest toetuste saajad avalikuks teha. ELi eelarve on ca 120 miljardit eurot ning toetuste osa selles 80%, ütles Kallas. Avalikustamisele kuuluksid nii struktuurifondidest saadud rahad, põllumajandustoetused kui muud abi liigid.

„Euroopast vaadatuna on Eesti päris hea,” hindas Kallas Eesti tänast seisu ELi toetuste avalikustamisel. Eesti ja Taani olid esimesi riike, kes oma põllumajandustoetuste saajad avalikuks tegid. Praegu on taolisi riike juba vähemalt 12.

Oktoobris arutavad ELi valitsusjuhid, kas muuta toetuste saajate avalikustamine liikmesriikidele tulevast aastast kohustuslikuks. Ideel on pooldajaid, kuid ka hulk vastaseid - liikmesriikidest näiteks Saksamaa, Soome, Austria ja Kreeka.

Lisaks toetusesaajate avalikustamisele hõlmab Euroopa Komisjoni avalikustamise algatus ehk ELi läbipaistvuse initsiatiiv ametnike majandushuvide deklaratsioonide avalikustamist ning ELi seadusloomet mõjutavate huvigruppide registreerimist.