Neljapäeval süüdistas Äripäev Merko Ehitust aktsionäride huvide kahjustamises, kuna ei teavitanud ise meediat ettevõttes toimunud läbiotsimisest. Merko vaidles kategooriliselt vastu. Reedeks oli Äripäev leidnud uue süüdlase - prokuratuuri -, väites, et viimane polnud avalikkuse teavitamisel piisavalt kiire. See on järjekordne katse lükata vastutus kellelegi teisele.
Kolmapäeval hakkas Merko aktsia langema seetõttu, et erinevad väljaanded kirjutasid oma online'ides Merko vastu algatatud kriminaalasjast, julgemad koguni kriminaalasja sisust. Tegemist oli aga ajakirjanike spekulatsioonidega, mis ei vastanud suures osas tõele. Kinnitamata info avaldamise tagajärgede eest vastutab aga meediaväljaanne.
Prokuratuur lähtub info andmisel muu hulgas isikuandmete kaitse seadusest, mis sisuliselt keelab menetluse nii varases faasis konkreetseid kahtlustusi ja kahtlustavaid avaldamast. Kolmapäeva hommikul palus prokuratuur ajakirjandusel pisut oodata, kinnitades, et täpne info seaduses lubatud ulatuses edastatakse esimesel võimalusel.
Paraku pidas Äripäev täpsest infost tähtsamaks olla esimene, vallandades nii kallutatud info leviku. Kuigi kallutatud info allikas ei olnud prokuratuur, pidasime oma kohuseks valeinfo ümber lükata, mida me ka kolmapäeva jooksul tegime.
Seotud lood
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.