Büroo juhtmerägastiku saab peita torusse või põranda alla

"Üheks lahenduseks büroos on panna suured toitejuhtmed spetsiaalsesse torusse," soovitab Eesti Sisearhitektide Liidu esimees Priit Põldme.

Tavaliselt saab tema sõnul rääkida täielikult juhtmevabast büroost siis, kui kasutatakse vaid sülearvuteid, WiFi-t ning siis peavad arvutid olema ka vaid akutoitel.

Samas on tavalises kontoris toitejuhtmed ikkagi üsna levinud nähtus. Torusse juhtmete panemisel hoiatab Põldme, et teisalt võib tekkida probleem, kui neile on vaja juurde pääseda.

Alternatiivlahendusena näeb ta tõstetud põranda kasutamist büroos, mis aga samas on üsna kallis lahendus. Idee poolest on tegemist karkassil lisapõrandaga, mis on originaalpõranda pinnast 10 cm kõrgusel. Põranda all looklevate juhtmete juurde pääseb, kui põrandat avada ruutude kaupa. Teisalt, Põldme arvates sobiks selline põrand eelkõige tööstushoonesse.

"Tõstetud põrandad on soovitatav teha ikkagi juba hoone valmimisel. Samuti tuleb juba siis 10 sentimeetri võrra üles tõsta ka uksepakk," hoiatab Põldme.

Sisearhitekt Ivi-Els Schneideri sõnul hõlbustavad büroos juhtmerägastikust jagu saamist spetsiaalsed juhtmeaugud töölaudades ja kanalid. Kahjuks aga tavalistel laudadel selline võimalus puudub.

Rägastike põhjus eeskätt uutes büroodes on Schneideri sõnul just vales planeerimises. Juba bürooruumide planeerimisstaadiumis tuleks määrata pistikupesade asukoht nii, et need oleksid töölaudadele võimalikult lähedal.

Mõtlematu planeerimise järel on büroos tavalised pikendusjuhtmed, mis omakorda lisavad segadust.

Lisaks on tema kinnitusel väga erinevaid võimalusi juhtmete peitmiseks alates tavalistest torudest kuni värviliste karpideni.

"Ega tegelikult nende rägastike vastu imerohtu ole. Kui juhtmed lisanduvad hiljem, siis on see kahjuks paratamatus," nendib Schneider.

"Täiesti juhtmevabaks kontorit ei saa, sest võrgutoide on sülearvutitele ikkagi vajalik ning seetõttu tuleb tagada piisav hulk toitepistikupesasid töökohtadele," sõnab arvutispetsialistide poolelt ASi Contactus juhataja Margus Leoste. Tema veendumusel tuleks suvaliselt paigutatud laudade asetusega büroos toitepistikud panna ka lakke või ripplae taha, et hiljem saaks need vajalikust kohast alla tuua.

ASi Elioni esinduse tehnikajuhi Heigo Enslingu sõnul tagab WiFi ruuter internetilevi 30-40 meetri raadiuses ja levib korrus üles- ja allapoole. Erandid on tingitud ruumide paigutusest kasutatavatest ehitusmaterjalidest, näiteks raudbetoon või plekk, mis halvendavad WiFi levi.

Arvestada tuleb Enslingu kinnitusel sellega, et märg klaas, eriti selektiivklaas, takistab WiFi signaali ning et WiFi levi ei ole ühepoolne, vaid vastastikune.

Samuti ei tohi koonerdada toite pistikupesadega ning panna tugijaamu "disainiliselt ilusalt" kappi, sest see vähendab kõvasti nende leviala.