• OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,05
  • OMX Baltic1,51%275,78
  • OMX Riga0,14%870,51
  • OMX Tallinn1,26%1 754,76
  • OMX Vilnius0,95%1 075,55
  • S&P 500−0,22%5 868,55
  • DOW 30−0,36%42 392,27
  • Nasdaq −0,16%19 280,79
  • FTSE 1001,07%8 260,09
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,05
  • 31.10.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Turundus abiks töötajate otsingul

ASi YIT Ehitus personalijuhi Kärt Kirso arvates on selleks, et ligi meelitada parimaid töötajaid, vaja millegagi eristuda ja silma paista.
Tasemel personalijuhid on seetõttu alati mõelnud ka ettevõtte turundamisele ning seda mitte ainult tööjõupuuduse ajal.
"Iga töökuulutus on firma reklaam. Kasutage seda võimalust, tooge välja, millega soovite eristuda: traditsioonid, stabiilsus, kiire kasv, üksmeelne kollektiiv," annab Kirso nõu. Ta möönab, et eelnevast lähtudes on personalijuhil kindlasti hea tunda natuke turunduspsühholoogiat.
Baltika turundusjuht Anu-Mall Naarits ei soovita personalijuhtidel ennast siiski turundusjuhtideks ümber profileerida. Iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde ning ettevõtte või brändi tuntuse kasvatamine on Naaritsa arvates kindlasti turundusosakonna töö.
Küll aga pooldab Naarits tihedat koostööd personali- ja turundustöötajate vahel. On ju värbamine müügitöö, millesse saavad oma panuse anda nii turundus- kui ka personalijuht, valides koos värbamiseks õige strateegia, sobivad kommunikatsioonikanalid ja koostades täpse sõnumi.
Nagu turunduses ikka, tuleb lähtuda sihtgrupi ehk potentsiaalsete kandidaatide analüüsist. Peab teadma, kes nad on, miks nad ettevõtte peaksid valima, missuguseid kanaleid nad üldiselt jälgivad ja mida loevad siis, kui otsivad uut töökohta.
Naarits toob näite, et kui Baltika otsib Ukrainas kauplusesse töötajaid, siis arvestatakse, et potentsiaalsed töötajad on noored moeteadlikud inimesed, kes loevad naisteajakirju ning otsivad tööandjat, kes maksab makse ning kelle juures töötavad nende tuttavad. Seega on töötajate värbamisel kasutatud reklaame oma kauplustes ning küsitud oma töötajatelt soovitusi.
Eesti Baltika peakontorisse töötajaid otsides aga arvestatakse, et tööle tullakse eelkõige töökogemuse saamiseks rahvusvahelises suurettevõttes. Sellise kuvandi on Baltika endale loonud tiheda pressisuhtluse, konkurssidel osalemise ning esinemisega seminaridel ja konverentsidel.
Baltika senine kogemus ja tagasiside Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Venemaalt ja Ukrainast ütleb, et kui ettevõte on tuntud, hea kuvandiga ja meedias nähtav, toob see kaasa nii potentsiaalsete töötajate huvi kui ka olemasolevate enesehinnangu tõusu.
Viis, kuidas firma inimesi otsib, moodustab osa tema imagost.
Nii töökuulutused kui ka kogu värbamisprotsess kannavad kogu ettevõtte kohta olulist sõnumit, mis moodustabki firma värbamismaine. Personaliotsingut vaadeldakse üha rohkem kui turundusprojekti.
Tööjõudefitsiidi olukorras on hea värbamismaine ellujäämiseks hädavajalik. Tegijad valivad töökohaks vaid hoolivad, usaldusväärsed ja arenevad firmad.
Firma toodete tuntus ei tähenda aga veel seda, et ettevõte ka tööotsijate seas populaarne on.
Eesti turul on palju firmasid, kes naljalt endale konkursside kaudu inimesi ei leia. Keegi lihtsalt ei kandideeri, kuna teatakse, et ettevõtte kultuur, töötingimused ja palk pole head. Või on värbamisprotsess vastuvõtmatu.
Ei usu, et värbamismaine kujundamisel oleks abiks, kui personalitöötaja end turunduse alustega kurssi viib. Küll aga tuleks osata turundusinimestega koostööd teha. Alustada kas või sellest, et teha koos uuringuid ja värbamiskampaaniaid, vaadata üle tööpakkumiste sisu ja nägu.
Ei ole ühest vastust küsimusele, kuidas firmat heade töötajate leidmiseks turundada. Palju oleneb valdkonnast ja sellest, keda otsitakse. Väär on arvamus, et iga firma peab endale saama vaid tööturu parimad. Mõnikord ongi tööturu kümnes tegija just konkreetsele ettevõttele oma ootuste, arengusoovide ja oskuste poolest parim. Liigne amokijooks tippude suunas pole otstarbekas ei tööandjale ega töötajale.
Arvan, et ettevõttel peaks olema hea arusaam enesest ja selged ootused, keda vajatakse. Mida lihtsam ja ausam on sõnum, seda suuremat usaldust see tekitab. Kindlasti ei tööta ülbed kuulutused, samuti need, kus lubatakse trafaretseid asju, või pikk nõuete nimekiri kõrvu kasinate pakkumistega.
Usun, et praegu on vähestel ettevõtetel kõik vajalikud ametikohad täidetud. See omakorda sunnib mõtlema välja uusi nippe ja lahendusi, et häid spetsialiste enda juurde tööle meelitada.
Silma hakkavaid värbamisideid võib sageli leida turundusvõtteid kasutades. Personalitöötajad peaksid seega tegema aina rohkem koostööd ettevõtte turundusosakonnaga või õppima selgeks turunduse põhireeglid. Et tööotsijad firma välja valiksid, on vaja olla teistest ettevõtetest atraktiivsem ning millegagi eristuda.
Kindlasti tuleb selle kõige taustal teha olulisi muudatusi ka firma sees, sest kui oled suutnud end välispidiselt väga positiivselt reklaamida, peab sisemiselt vastama kõigele, mis avalikult teada antud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 12:32
LHV: e-poe müügikanali tähtsust ei saa enam eirata
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele