Gruusia magnet tõmbab eestlasi

On neljapäev, 26. oktoober. Riiast Gruusiasse mineval lennukil on rohkelt eestlasi. Eesti Vabariigi ajutine asjur Gruusias Harry Lahtein saabub väsinud moel lennujaama meid tervitama. Delegatsioon on juba üheksas, mille ta sel nädalal vastu võtab. Kuuendat aastat Gruusia vahet sõitev Eesti Naisteühenduste Ümarlaua eestseisuse liige Reet Laja tõdeb, et mitte kunagi varem pole ta kohanud Gruusia lennujaamas eestlaste kogunemist.

Lennukilt laekub nii Eesti ametnikke kui ka ärimehi, igaühel Gruusiaga oma rida ajada. EOSi juhatuse liige Sergei Balõbin läheb avama eestlaste veinivabrikut, Mihhail Saakašvili nõunik Mart Laar peab kõne rahvusvahelisel majanduskonverentsil ja nõustab presidenti. Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann allkirjastab kahe riigi vahelise salastatud teabe lepingu ning avab Eesti annetatud matkuri õppe-treeningklassi, suurema ja väiksema kaliibriga kinnisvaraärimehed katsuvad maad.

Eestlane jagab hästi, et seitsme penikoorma saabastega maailmale järele galopeerivas Gruusias on viimane hetk jalg ukse vahele saada, sest kinnisvarahinnad tõusevad - iga nädalaga väheneb äri alustamise tasuvus. Arvatakse, et aasta toob raha kahe- kuni kolmekordselt tagasi.

Gruusias on praegu sarnane periood kui Eestis kümne aasta eest, mil äritseti kõigega, näiteks vanarauaga. Riik areneb päevadega, majanduskasv on kümne protsenti ning Vene turu kukkumisega on kohalikud ettevõtjad koostööaltid uute turgude leidmisel. Siin leiavad oma niši ka eestlased.

President Saakašvili on huvitatud, et riik jalad alla saaks. Tema ajal on asjad paremaks läinud, näiteks on kadunud politseinike komme pistist võtta, räägivad kohalikud. Hiljuti jäi üks riigikogulane vahele kahe miljoni lari (14,8 mln kr) suuruse pistisevõtmisega. Äsja võeti kinni pensionifondi juht ja neli asetäitjat, kes lasid modelliagentuuril värvata rasedaid naisi ning võtsid emapuhkuse tasu endale.

Uuendusi, kus kaasa lüüa, jätkub. Parajasti on riigil käsil katusteprojekt, mille käigus saavad uue punase näo kõik Thbilisi, Bathumi ja UNESCO kaitsealuse ajaloolise veinilinna Signagi katused. Bathumis lõhuvad ärimehed maha 22 lagunenud hotelli ning matavad uutesse 150 miljonit krooni. Thbilisi ja Bathumi lennujaamad saavad kümnete miljonite dollaritega lähiajal viisaka ilme. Kultuuriministeerium rahastab külades veinifestivale, mis turistile tähendab tasuta pillerkaari ja koduveinide katsepolügooni.

"Eestlased on head meie majandusele," kiidab Thbilisi sotsiaalse Majanduse Instituudi prorektor Bitsadze Vissarion vigases eesti keeles. Ta on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikoolis põllumehhaniseerimise eriala ja avab järgmisel aastal koostöös eestlastega Eesti-Gruusia Ärikooli.

Üks olulisemaid Gruusia transiidisadamaid Bathumi otsib Eestist operaatoreid.

Tallinna Sadama mahtudest ligi kümme korda väiksema koormusega 1400 töötajaga Bathumi sadama arendusdirektor Eduard Kvirikadze rääkis, et kuna kevadine sadama erastamine läks hästi ning Eesti ja meie majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga on alates kevadest head suhted, on sadam huvitatud ka Eesti operaatorite leidmisest oma terminalidesse.

Konteinerite jaoks on praegu planeeritud 280 meetrit kailiini, mille sügavus on 12 meetrit.

"Põhiline on meelitada juurde uusi kaubaliine, uusi operaatoreid, et tuleksid uued juhtimismeetodid, mis on perspektiivsemad kui senised," sõnas direktor.

Kevadisel president Arnold Rüütli külaskäigul pakkus sadam oma aktsiaid ka Eestile, kuid eestlased pidasid ostmist riskantseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juht Aivo Lind märkis, et kuna Eestis on väga palju tugevaid operaatoreid, võib see pakkumine kedagi huvitada küll.

"Loodame, et Eesti operaatorid mõistavad, kui suured võimalused seal on. Gruusia asub logiliselt ideaalses piirkonnas: naabriteks on Aserbaidžaan, Armeenia ja samas on ühendus Kesk-Aasiaga, kellel pole mingit võimalust oma kaupa meritsi transportida," tõdes Lind.

Gruusiast Eestisse pähkleid ja rosinaid eksportiv Aivar Vomm hakkab alates järgmisest aastast Eestisse vedama Kindzmarauli veine, millest praegu liiguvad Eesti turul vaid odavad koopiad.

Veiniäri leppis Vomm kokku Arnold Rüütli visiidil tänavu suve algul. "Kuna pähklitega on läinud väga hästi, siis võtame nüüd veinid kõrvale," rääkis ta.

Kindzmarauli korporatsiooni president Tamaz Konchoshvili rääkis, et loodab tulevikus Eesti kaudu Baltimaadesse ja Skandinaaviasse eksportida aastas 150-200 tonni veine, muu hulgas poolmagusat Kindzmaraulit ja Khvanchkarat ning kuiva Saperavit ja Mukuzanit.

"Kui te täna joote Eestis Kindzmaraulit, on see kindlasti kehva kvaliteediga võltsing ning meie valitsus astub samme põrandaaluste tootjate vastu," rääkis ta. Hinnanguliselt paisutavad võltsingud veinide välisturgu praegu kuni kolmandiku võrra.

Kindzmarauli veini punasest viinamarjasordist Saperavi on toodetud alates 15. sajandist. Praegu toodavad 140 inimest 1,5 miljonit tonni veine aastas ning suurem osa ekspordist läheb USAsse. 3,5 miljoni käibe juures on kasum miljon dollarit, mille tehas investeerib masinaparki.

Investeerimispank Trigon Capital siseneb peatselt Gruusia kinnisvaraturule.

Trigon Capitali nõukogu esimees Joakim Helenius sõnas, et näeb Gruusias suuremat potentsiaali kui näiteks Horvaatias, kuhu Trigon Capital on investeerimas 1,2 miljardit krooni. "Kompame praegu maad ning uurime, kas Gruusia kinnisvarasse tasub investeerida," rääkis ta.

Konkreetse summa selgitavad analüüsid. Lõuna- ja Kesk-Gruusias reisinud Trigon Capitali kinnisvaraarendusdirektor Aivar Kempi märkis, et näeb potentsiaali, kuid esimesed hinnatõusud on toimunud ning kasahhidest ja türklastest ostjad on mitu väga head arendusobjekti juba omandanud. "Pudrumägesid me sealt eest ei leidnud ja liigse hurraaga pole mõtet kõike kättesaadavat kokku ostma rutata," tõdes Kempi.

"Asulates küsitakse maa ruutmeetri eest 100-150 dollarit (1200-1875 kr) ning näiteks Bathumis on müüdud ka 600 dollarilt (7500 kr) ruutmeeter," rääkis ta.

Kempi hinnangul võib tagasilöögi tuua grusiinide liigne entusiasm, kes oma maadega suurt raha teenida tahtes ei soovi enam odavalt müüa. Riik korraldab maade müümiseks enampakkumised. Seal võib näiteks olla tingimuseks, et viiendik rajatavast kinnisvarast tuleb tasuta linnale või riigile anda, samas on aga maa alghind suhteliselt madal. Kempi kinnitusel kavatseb Trigon Capital oksjonitel osaleda. Ta ei täpsustanud ärilistel kaalutlustel järgmise oksjoni toimumise aega ega kohta.

Nädalavahetusel avasid eestlased Kahheetias Aguna külakeses oma veinitehase, mis hakkab Eesti turule järgmisest aastast tootma kuulsaid veinimarke Saperavit, Mukuzanit, Gurdzhaanit.

"Sellised investorid on väga teretulnud," tõdes Kahheetia maavanem Petre Tsiskarishvili värskelt esimesest 2000tonnisest laarist saadud veini maitstes.

"Tulevikus saab Kahheetiast veiniparadiis. Eestlaste investeering pole küll miljonite dollarite suurune, kuid nende õnnestumine näitab teistele, et siia võib tulla."

Omanike esindajana kohal olnud EOSi juhatuse liige Sergei Balõbin ei soovinud täpseid omandisuhteid kommenteerida. Ta viitas, et tehas kuulub Eesti-Gruusia ärimeeste sõprusühingu liikmetele. Sinna kuuluvad Rumeenia, Eesti, Ukraina, Aserbaidžaani ja tulevikus USA ärimehed.

Gruusia allikate andmetel kuulub tehas 90 protsendi ulatuses eestlastele ning omanikeks on ka Go Grupi suuromanik Marcel Vichmann, Tallinki pearaamatupidaja Meelis Asi, kinnisvaraärimees Aivar Urm ja transiidiärimees Arnout Dirk Lugtmeijer. Ärimehed plaanivad veini Eestis müüa.

150 aastat seisis väike veinikelder enam-vähem kasutult. Nüüd rajati sinna tootmiskompleks ning tulevikus tuleb hoone teisele korrusele väärikas restoran. Tõenäoliselt saab eestlastele kuuluva tehase toodangut maitsta järgmisel aastal. Eestis registreeritud osaühing Larvento alustas tegevust möödunud aasta veebruaris.

Autor: Airi Ilisson