• OMX Baltic0,2%302,36
  • OMX Riga−0,17%878,59
  • OMX Tallinn−0,88%1 912,96
  • OMX Vilnius0,72%1 180,81
  • S&P 500−0,25%5 968,49
  • DOW 300,53%43 692,2
  • Nasdaq −1,02%19 090,53
  • FTSE 1000,11%8 668,67
  • Nikkei 225−1,39%38 237,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%91,06
  • OMX Baltic0,2%302,36
  • OMX Riga−0,17%878,59
  • OMX Tallinn−0,88%1 912,96
  • OMX Vilnius0,72%1 180,81
  • S&P 500−0,25%5 968,49
  • DOW 300,53%43 692,2
  • Nasdaq −1,02%19 090,53
  • FTSE 1000,11%8 668,67
  • Nikkei 225−1,39%38 237,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%91,06
  • 16.11.06, 17:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Björn Wahlroos – Soome tippinvestor ja mõisahärra

Nädal tagasi lipsas ajakirjandusest läbi teade, et Soome Sampo kontsern müüb oma pangandustegevuse Taani Danske Bankile. Sampo teenis selle müügiga 45,4 miljardit krooni ning Sampo kontserni tegevjuht ja osanik Björn Wahlroos 313 miljonit krooni.
Hiljuti avaldatud Soome 2005. a rikkaimate edetabelis oli Wahlroos kolmandal ja suurima palga teenijate edetabelis 8. kohal.
54aastase soomerootslase Björn Wahlroosi saavutused on muljetavaldavad. Olles nüüd üks Soome rikkamaid mehi, ei pärine ta sugugi varakast soomerootsi suguvõsast, nagu näiteks Ehrnroothid, vaid on väikepankurina alustades oma varale osavate pangatehingutega ise aluse pannud. Tema kujundatud Sampo kontserni on hakatud võrdlema Rootsi Wallenbergide mõjuka investeerimiskontserniga Investor.
Alustas äärmusvasakpoolsena, jätkas professori ja pankurina Ka Björn Wahlroosi isa Bror Wahlroos oli aastakümneid tagasi üks Soome tuntuimaid mehi, kuid mitte rikkuse, vaid võimukuse poolest. Nimelt oli ta president Kekkoneni ajastul 1970. ja 1980. aastail Soome kaubandus- ja tööstusministeeriumi kantsler, keda kartis mitte ainult personal, vaid iga ministergi.
Ei tea, mis rolli autoritaarne isa poja kasvatamisel mängis, aga igatahes sukeldus noor Björn varakult poliitikasse, jättes selle tuhinas koguni kooli pooleli. Kekkoneni ajal olid moes head suhted NSV Liiduga ja vasakpoolsetel oli lai kandepind. Björn Wahlroosi sümpaatia kuulus Soome Kommunistliku Partei Taisto Sinisalo juhitavale Kremli-meelsele suunale. Neid Soome äärmusvasakpoolseid kutsuti oma liidri järgi taistolasteks. Ta oli nii rahvademokraatliku noorsooliidu Avanti kui sotsialistlike majandusüliõpilaste liidu SOTO liige. SOTO kuulus taistolaste sotsialistlikku üliõpilasliitu SOL.
1973. a sai tal aga poliitikast villand ja ta lahkus kõigist organisatsioonidest. Olles enne seda sooritanud nelja kuuga väga heade hinnetega keskkooli lõpueksamid, asus ta õppima Helsingi rootsi kaubandusülikooli, kuigi oleks meelsamini tahtnud saada juristiks või loodusteadlaseks. Majandusmagistri kraadi omandas 1975. ja doktori kraadi 1979. aastal.
Õpingute kõrval algas ka tema akadeemiline karjäär. Juba 1974. aastal sai temast abiprofessor ja viis aastat hiljem professor. Sellesse ametisse jäi ta 80. aastate keskpaigani, jõudes vahepeal töötada külalisprofessorina samuti kahes USA ülikoolis. Ameerikas sai temast muu hulgas veendunud konservatiiv, kelleks ta on jäänud tänini.
Uue kannapöörde tegi Wahlroos 1985. aastal, kui ta asus praktilisele pangandustööle. Tema esimene leivaisa oli Soome Yhdyspankki, kus ta kerkis asetegevdirektoriks ja juhatuse liikmeks.
Osavad pangatehingud, mis tõid rikkuse
1992. a sai Björn Wahlroosist väikese investeerimispanga Mandatum juht ja arendaja. Selle pangaga hakkas ta tegema suuri tegusid, mida soodustas Soome 90. aastate pangakriis. Pangakriisi ajal jäid väga paljud Soome pangad raskustesse ning ellujäämine nõudis paljudelt ühinemist. Nii läks riiklik postipank kokku Soome ekspordikrediidiga ja võttis nimeks Leonia. See omakorda lõi liitu maineka Soome kindlustusfirmaga Sampo. Viis aastat tagasi otsustas Sampo osta Mandatumi ning Sampo kontserni juhatuse mõjukas esimees Georg Ehrnrooth soovis Sampo juhi kohal näha Björn Wahlroosi, kes sai Sampos kaheprotsendilise osaluse.
Wahlroosi käe all ostis Sampo 2004. a täielikult ära kindlustusfirma If, kus ta seni oli olnud üksnes osaline. Selle aktsiate eest maksis Sampo Rootsi Skandiale, Skandia Livile ja Norra Storebrandile 20,4 miljardit Eesti krooni.
„Kindlustusfirma If ostmine on Põhjala üks parimaid tehinguid,” hindab Wahlroos ise ostu. „Me ostsime skandaalidesse mässitud ja kehvalt juhitud firma. Pärast selle kordategemist maksab selle aktsia kümme krooni rohkem kui enne ostmist.”
Nii oli Sampost saanud järk-järgult suur finantskontsern, mis tegeles panganduse, investeerimispanganduse, fondihalduse, kindlustuse ja kinnisvaramaakleritehingutega. Sellepärast oli teatud üllatus, kui Sampo järsku teatas oma pangandustegevuse mahamüümisest taanlastele. Kuid nagu öeldakse, on Wahlroosi juhtimisstiilile omased kiired, paindlikud tehingud ja ebaharilikud lahendused. Kui saab hea hinna, siis tuleb müüa, ütleb ta. Ja seetõttu ei välista ta ka muude Sampo kontserni osade müümist, kui vaid hind on hea.
Panga müügiga on Sampo investeerimiskapital kasvanud 16 miljardilt eurolt 20 miljardile ja omakapital 4,6 miljardilt eurolt 7,5 miljardile. See on muutnud Sampo Rootsi Wallenbergide Investoriga võrreldavaks investeerimishiiuks, mis on võimeline uuteks suurteks investeeringuteks.
Naljaks on see, et kui Wahlroos oma Mandatum pangaga Samposse kolis, rääkis ta panganduse ja kindlustuse sünergiast. Pärast panganduse müüki on Sampo tema käe all Põhjala suurim kindlustusfirma, ehk seega naasnud oma algse tegevuse juurde. Lisaks on see üks Põhjala suurimaid investeerijaid.
Mõisahärra ja suhkrupeedikasvataja
Björn Wahlroosi edukad tehingud on kasvatanud nii Sampo aktsionäride kui tema enda vara. Kaks kolmandikku tema varast moodustavad Sampo aktsiad, mida tal on 11,7 miljonit ehk 2,1%. Sampo panga müügi järel läks aktsia tõusule ning Wahlroosi aktsiapaki väärtus kasvas 313 miljonit krooni ja on kokku 3,57 miljardit krooni. Eelmisel aastal premeeris firma teda eduka tegevuse eest 160protsendilise palgatõusuga. Tema aastateenistus oli 36 miljonit krooni.
Sampo juhtimise kõrval on Björn Wahlroosi suureks hobiks kujunenud mõisapidamine. Ta on ära ostnud kuulsate Hornide, Armfeltide ja von Knorringite suguvõsale kuuluva Joensuu (Åminne) mõisa ja pühendab väga palju energiat selle väga vana ja Soome ajaloos olulise mõisakompleksi taastamisele. Joensuu kuulsaim mõisaomanik oli Gustaf Mauritz Armfelt, kes oli nii Rootsi kuninga Gustav III kui hiljem ka Venemaa keisri Aleksander I sõber ja soosik. Ta pidas mõlemal maal väga palju kõrgeid ameteid, oli Uusimaa rügemendi ülem, Vene kindral, Rootsi kuningliku teatri juht, Rootsi Akadeemia liige ja Turu Akadeemia kantsler.
„Selle mõisa kordategemine on tohutu töö, kuid ma loodan, et edaspidi jääb see paljudeks põlvedeks minu suguvõsa kätte,” on Björn Wahlroos öelnud.
Joensuu mõis on muu hulgas Soome üks suurimaid suhkrupeedikasvatajaid ja Soome Yle teatel sai Wahlroos eelmisel aastal 2,44 miljonit krooni põllumajandustoetust.
Kui 54aastaselt Björn Wahlroosilt on küsitud, et olles nüüd äris nii palju saavutanud, kas ei ihka ta tagasi poliitikasse ja püüelda näiteks Soome peaministri või presidendi ametit. Selle peale on Soome üks elegantsemalt riietuvaid ärimehi muianud ja vastanud tagasihoidlikult, et selleks puuduvad tal eeldused. Kuid tema suur soov on saada edaspidi mõisahärraks ja pühenduda oma hobidele, milleks on jahipidamine ja kirjandus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele