Püha mägi Athos - Õigeusklikud mehed euroopa südames

Pärast kuuajalist ootamist anti mulle viisa Kreeka poolsaarel asuva püha mäe Athose külastamiseks. Sama mäe, mille järgi krahv de la Fere endale musketärinime võttis. Athose viisat nimetatakse Diamonitirioniks ning selle taotlemiseks tuleb pöörduda mungariigi esindusse Thessalonikes. Kreekakeelne paber anti välja Püha Mäe esinduses Uranopolises, kus asub ainus poolsaarega ühendust pidav sadam. Üldjuhul annab viisa külastajale õiguse viibida mungariigis neli päeva.

Õigeusklikele on Püha Athos vaat et pühamgi kui Jeruusalemm. Sinna palverännakule minna soovijaid on rohkem, kui mungariigi reeglid vastu võtta lubavad. Päevas väljastatakse 110 viisat, neist sada õigeusklikele ning kümme muudele meestele. Just nimelt meestele, sest naiste sisenemine Athose mäele on keelatud juba üle tuhande aasta.

11. sajandi alguses olid Halkidiki poolsaarelt puuduse eest Athosele põgenenud perede ja Athose kloostrielanike vahel tekkinud konfliktid ja Constantinus IX Monomachose korralduse alusel toimetas Bütsantsi laevastik naistega pered Athoselt ära.

Isegi Teise ilmasõja ajal ei lubanud mungad Athose mäele kukkunud lennuki juurde naisi. Üks Kreeka naisreporter, kes ajakirjandusliku eksperimendi käigus püüdis meheks riietatuna Pühale Mäele hiilida, pandi vangi. Vangistuse pikkus sisenemiskeeldu rikkunud naistele on 2-12 kuud ning seda pole võimalik asendada trahviga ega mõista tingimisi.

Athose randa valvatakse hoolikalt, rannale liiga lähedale sattunud alust hoiatab rannavalve kõigepealt raadio teel, keeluala tõsisema rikkumise puhul saabub kiiresti kohale politseikaater.

Püha Mäge valitseb 1810. aastast Püha Nõukogu. Omamoodi munkade parlament koosneb kõigi 20 mäel asuva kloostrikogukonna esindajatest. Igal aastal valivad kloostrid ühe esindaja Pühasse Nõukogusse ning valitud mungad kolivad oma volituste ajaks pealinna Kariesi. Athose mäe täidesaatev võim kuulub nelja kloostri esindajatest koosnevale Pühale Järelevalvekogule.

Athosel on olnud ligi 300 kloostrit ja üle 5000 munga, kuid sõjad ja vahetuvad riigikorrad laastasid ka püha mungariiki. Vintsutustest hoolimata on mungariik alles jäänud ning elab oma reeglite järgi. Püha Mäe omapärane eristaatus säilis isegi islamiusuliste türklaste okupatsiooni ajal 15. sajandil, kuna mungad suutsid sultanile makse makstes endale vabaduse kaubelda.

20 kloostrist 17 on kreekakeelsed, lisaks on vene, bulgaaria ja serbia klooster. Rumeenia munkade kogukond elab Püha Lavri kloostri juurde kuuluvas skitis. Skit on üksikutest munkade eluasemetest koosnev kogukond, mis asub mõne kloostri juures või tegutseb iseseisvalt. Mäel on ka palju tõelisi eremiite, kes elavad täiesti üksi.

Laev väljus Uranopolise sadamast kell 9.30. Väiksemat sorti praam Bütsantsi lipu all on ainus ühendus Athose mäega. Autosid üldjuhul Athose poolsaarele ei lubata. Praamiga võivad sõita vaid kloostreid varustavad sõidukid ning kloostrite autod. Kehva teedevõrgu tõttu polegi mõtet autoga poolsaarele kippuda, enamiku kloostrite juurde pääseb vaid maasturite või traktoritega.

Laev peatus iga kloostri kai ääres nagu marsruuttakso. Reisijate ja autode peale- ning mahaminekuks ei kinnitatud laeva kai külge, vaid hoiti mootoritega kai ääres paigal.

Reisijad olid põhiliselt Athosele siirduvad palverändurid. Mungad on kloostritesse tulnud rahu ja vaikuse otsimiseks ning külaliste hulga piiramine tagab, et võõrad ei moodusta kunagi märkimisväärset osa poolsaarel viibivatest inimestest.

Igal kloostril on aarded, õige palverändur teab täpselt, millisesse kloostrisse ning milliste ikoonide ja reliikviate ette peab ta põlvitama jõudma. Kuna kloostreid on 20, skitte, pühapaiku ja kirikuid aga oluliselt rohkem, ei jõua palverändur viisas lubatud ajaga kõiki läbi käia ning peab tegema valiku. Põhiliseks liikumisviisiks kloostrist kloostrisse on kõndimine.

Maabusin Dafne sadamas ning läksin koos teiste palveränduritega väikesesse bussi, mis toimetas meid 2,5 euro eest pealinna. Karies on väike linn või pigem küla, mis on vaevalt suurem kui Athose suuremad kloostrid. Linnakeses on hooned mungariigi parlamendile ja valitsusele, samuti lihtsad poekesed, kust osta ikoone, riste, palvehelmeid ning toiduaineid. Erinevalt päris Kreeka köögist müüakse seal eranditult taimetoite.

Vene munkadega Püha Panteleimoni klooster on Püha Lavra kloostri järel Athosel suuruselt teine, kuid tänu uue Venemaa tugevale toetusele rikkaim ja tugevaim. Teekond Kariesist Panteleimoni kloostrisse kulges allamäge ning kahe ja poole tunni pärast istusin kloostri külalistesaalis.

Klooster kujutab endast hästi kindlustatud väikest linnakest. On olemas lukustatav siseklooster kirikute ja munkade eluruumidega, selle ümber paiknevad abihooned, sadamarajatised ja palverändurite külalistemaja.

Kloostrisse saabumisel tuleb esitada isikutunnistus ja viisa. Palverändurile pakutakse alati võimalust puhata, palvetada ning keha kinnitada. Mungast teejuhi saatel saab tutvuda kloostri kirikute, raamatukogu, ikoonide ja reliikviatega. Peavarju saab palverändur üheks ööks ning see on tasuta. Soovi korral võib kloostrile südametunnistuse järgi annetuse teha, seda keegi küsima ei tule.

Järgmisel päeval peab palverändur lahkuma. Kes soovib kloostrisse kauemaks jääda, peab järgnevate ööde majutuse eest tegema kloostriülema poolt antud tööd: lõhkuma puid, koristama aeda, töötama põllul või osalema muudes kloostri igapäevastes tegemistes.

Palverändurid elavad kloostri reeglite järgi, palvetavad koos munkadega, söövad ühes nendega suures refektooriumis ning võivad kasutada kloostri raamatukogu.

Munkade eluruumidesse, kirikutesse ja ruumidesse, kus säilitatakse reliikviaid, pääseb vaid mungast saatjaga.

Päris mungaks saamine on pikk ja keeruline protsess. Lisaks tavalistele kloostrinõuetele noviitsiaja ning ordineerimisprotsessi osas reguleerib uute munkade vastuvõtmist ka Püha Nõukogu poolt paika pandud limiit. Igal aastal võetakse juurde 58 munka. Arvestades Athose suurt populaarsust õigeusklike hulgas, on seda oluliselt vähem kui sinna asuda soovijaid.

2033meetrine Athose mägi on Kreeka kõrguselt teine tipp Olümpose järel. Athose tippu tõusta soovivad palverändurid peavad arvestama kahepäevase matkaga. Enne viimast, umbes 400meetrist tõusu asub avatud ustega maja, kus saab ööbida ja palvetada.

Toiduainetega varustavad öömaja kohalikud mungad, samuti jätavad palverändurid sinna oma ülejäänud toiduvarud, et koorem oleks tippu tõusmisel kergem. Mäe tipus on jumalaemale pühendatud kabel ning suur rist. Usutakse, et Athose tipus palvetamine on tõhus, kuna tänu täielikule eraldatusele ja suurele kõrgusele on palvetaja jumalale väga lähedal.

Elu Pühal Mäel kulgeb Bütsantsi aja järgi. See tähendab, et keskööks loetakse päikeseloojangut ning kellad seatakse igal laupäeval päikeseloojangu järgi uuesti paika. Kreekas kehtivast ajast erineb Bütsantsi aeg umbes viis ja pool tundi. Bütsantsi aja järgi on paigas jumalateenistuste algused ning söögiajad, ka Dafne sadamast väljuvate laevade sõiduplaan lähtub sellest.

Poolsaarel on kahte tüüpi kloostreid. Enamikus kloostrites elatakse range korra järgi, kõik tegemised on allutatud kindlale päevakavale. Selliste kloostrite elu juhatab kloostriülem ning tööd-tegemised on munkade vahel ära jagatud. Teised, peamiselt skitid ja erakmunkade kogukonnad, ei reguleeri liikmete päevakava nii täpselt.

Siiski sisustab palvetamine märkimisväärse osa Athose munkade päevast, tavaliselt on jumalateenistusi ja palvuseid päevas 8-9 tundi. Palvetamine ja õnnistuse palumine käib ka kõigi tööde ning argitoimetuste juurde. Pühakujusid, riste ja ikoone on kogu kloostri territooriumil igal sammul.

Tööd peavad mungad üheks jumala teenimise viisiks ning sõltumata sellest, kas ülesandeid annab kloostriülema määratud järelevaataja või otsustab munk ise, mida ja millal teeb, töötavad mungad iga päev.

Suurema osa kloostris vajalikke töid teevad mungad ise. Vaid mahukamate ehitustööde jaoks tuuakse väljastpoolt spetsialiste, kuid kloostris viibimise ajal peavad nemadki alluma kloostrikorrale.

Töö lõpetatakse nii, et kõik jõuaksid õhtupalvusele. Igale palvusele kutsutakse mungad ja kloostris viibivad palverändurid kellukesehelina või lokulöömisega. Palvus on kloostris viibijatele kohustuslik.

Pärast 1,5 tundi kestvat õhtupalvust toimub õhtusöök, mis algab söögipalvega ja lõpeb tänupalvega. Enne söögipalve lõppu ning pärast tänupalve algust pole lubatud toitu võtta. Athose poolsaarel süüakse ainult taimetoitu, kuna elusolendite tapmine on tabu. Menüüsse kuuluvad põhiliselt köögiviljad, kohapeal küpsetatud leib, puuviljad ning mereannid. Suurem osa toiduaineid on kohapeal kasvatatud.

Kloostriülem ja tema lähemad abilised istuvad suures söögisaalis ehk refektooriumis eraldi lauas, ülejäänud mungad ning palverändurid söövad koos pikkade laudade taga. Üksikute eranditega on alkohol Pühal Mäel keelatud. Kloostrisse saabuvale palverändurile pakutakse kehakinnituseks teed, kuivikuid, Kreeka marmelaadi lukoomi ning väike tops aniisiviina ouzo't. Ettenähtud puhkudel tarvitatakse kohapeal toodetud veini.

Ööpalve algab keskööl ehk päikseloojangul. See kestab 2,5 tundi ning pärast seda on munkadel üürike puhkeaeg. Öine liturgia algab Kreeka aja järgi umbes kell kolm öösel ning kestab 4,5 tundi. Sellele on liidetud ka hommikupalvus, nii et üsna varsti pärast öise liturgia lõppu kutsutakse mungad hommikusöögile.

Omavahel kloostrid eriti ei suhtle. Eraldatust aitab hoida välja ehitamata teedevõrk ja puuduv transpordisüsteem. Kloostrid paiknevad üksteisest just sellisel kaugusel, et jalgsi mägisel maastikul rännates on järgmise kloostrini enamasti päevatee.

Elektrivõrku poolsaarel pole. Telefonid on kloostrites olemas, kuid neid kasutatakse vaid teatud arv tunde ööpäevas ning rangelt ametialastel eesmärkidel - kaupade tellimiseks või organiseeritud korras saabuvate palverändurite vastuvõtu kooskõlastamiseks.

Kloostrielanike eluks vajalik elekter toodetakse kohapeal päiksepatareide või kohalike generaatoritega. Ööseks lülitatakse elektrivarustus enamasti välja ning kasutatakse küünlaid ja õlilampe.

Ka veevarustus on igal kloostril kohalik. Rikasteks loetakse neid kloostreid, millele annab vee oma allikas. Teised koguvad vihmavett või toimetavad vajaliku vee vaatides kohale.

Turiste Athosel ei käi, seepärast pole seal ka hotelle, restorane, kaubandusettevõtteid ega meelelahutust. Eeldatakse, et poolsaarele lubatud mehed on palverändurid, kes ööbivad kloostrites ning elavad Athosel viibimise jooksul munkadega samades tingimustes.

Toad, kuhu palverändureid majutatakse, sarnanevad munkade eluruumidega ning neid kutsutakse kelideks. Kelid mahutavad enamasti neli inimest. Tualett ja pesemisvõimalus on koridoris, kelides on vaid kõige hädapärasem mööbel ning neis ei sööda. Öösel valgustavad koridore ja kelisid õlilambid, kirikutes ning kloostri territooriumil ringi liikumiseks kasutatakse küünlaid või õlilaternaid.

Kloostrites kehtib range kord ning selle rikkujale on karistuseks kloostrist minema saatmine. Kloostrite territooriumil on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestus, mobiiltelefoni kasutamine, raadio ja muusika kuulamine, teleri vaatamine, valju häälega rääkimine, suitsetamine, alkoholi tarbimine, lühikeste püksisäärte või pluusivarrukatega ringi liikumine väljaspool oma keli, eredavärviliste või kirjude riiete kandmine, samuti päevitamine ja ujumine.

Kloostri sisemises osas on võõrastel keelatud ilma kohalikust mungast saatjata liikuda. Kuigi kloostrielanikud hoiavad külalistel märkamatult, kuid kindlalt silma peal, pole režiimi rikkujaid palju. Palverändurile on kloostrisse jõudmine nii suur eesmärk, et reeglite rikkumise pärast karistatud saamine tähendaks kogu palverännaku nurjumist.

Athosele pääsemine on paljudele õigeusklikele elu suursündmus. On ka selliseid palverändureid, kes saavad endale rännakut Pühale Mäele korduvalt lubada ega esinda seal mitte ainult iseennast, vaid tervet oma kogudust või perekonda.

Palverändurid toovad kaasa kodukandist sugulaste-tuttavate käest kogutud ikoone, riste ja palvehelmeid, mida lasevad kloostris pühitseda ja õnnistada. Samuti on palverändurid kogunud lähikondsete käest raha eestpalvete tellimiseks, andes need koos tellijate nimedega munkadele üle. Eestpalveid loetakse iga teenistuse ajal ning selleks on vastavad mungad, kes teenistuse jooksul selleks ette nähtud kohtades hääletult eestpalvete saajate nimesid ütlevad.

Õigeusklike munkade jumalateenistused on palveränduritele muljetavaldavaks elamuseks. Sajandite jooksul välja kujunenud teenistus algab täpselt päikese järgi ette nähtud hetkel. Lauljad võiks oma häälte ning lauluoskuse poolest võistelda ükskõik mis kooriga maailmas ning neid kuulates saab hästi aru, miks on salvestamine kloostrites keelatud.

Kui liturgia ei toimu peakirikus, kantakse reliikviad peakirikust teenistuse ajaks pühakotta, kus teenistus toimub. Suitsev viirukipann, küünlavalgel loetud palved, kirikulaul, ikoonid, reliikviad - see kõik ei ole mitte palveränduritele ja külalistele mõeldud etendus, vaid munkade igapäevane elurütm. Palverändureid seal pigem sallitakse, kui avasüli oodatakse. Paljud Athose kirikud on püstitatud spetsiaalselt kahe järjestikuse omavahel ühendatud kirikuna, et võõrad saaksid jumalateenistustel osaleda välimises saalis ega segaks oma juuresolekuga kloostrivendi.

Halkidiki poolsaare tavaturistidest külastajatele on Athosest kujundatud siiski turismiatraktsioon - poolsaare lähistele korraldatakse laevakruiise. Turistilaevadel on keelatud sõita rannale lähemale kui 500 meetrit, kuid imposantseid kloostreid on võimalik ka sellelt distantsilt vaadelda.

Binokli või teleobjektiiviga võib näha koguni oma igapäevatoimetusi tegevaid munkasid.

Õigeusklikud kreeklased peavad Athose mäge nii pühaks kohaks, et võtavad selle valvamise kohustust väga tõsiselt. Ametiasjus kloostritesse sattunud Kreeka rannavalvurid ja politseinikud ei jäta võimalust kasutamata ning põlvitavad hardalt kloostrites leiduvate ikoonide ning reliikviate ees.

Fotod: Jaano-Martin Ots

Autor: Jaano-Martin Ots