Tööd saab paremini teha

Justiitsministeeriumi ametnik Kristi Uibo kirjutas 7. novembri Äripäevas, et äriregister teeb lihtsalt oma tööd, seadus lubabki ilma hoiatamata trahvi teha ja järelikult mingit probleemi ei ole.

Minu uue kirjutise ajendiks ei olnud mitte see, et ma oleks solvunud laiskade ja lohakate seltskonda liigitamisest (kuigi see solvab mind tõesti), vaid mulle siiski tundub, et justiitsministeerium ei tahtnud aru saada probleemi olemusest. Probleem on selles, et õigusriigis peab sunnivahendite kohaldamine toimuma kindlate reeglite alusel, mis tagaksid, et sunni kohaldamine oleks eesmärgipärane, mõõdukas ja ei kahjustaks liigselt isikute õigusi ega vabadusi. Oma artikliga soovisime tähelepanu juhtida sellele, et ilma hoiatamata trahvi tegemine sellisel kujul nagu see praegu äriregistris toimub, on põhiseadusevastane. Sellepärast ei saagi vastus "seadus näeb nii ette" olla aktsepteeritav vabandus.

Minu arvates on paljud maailma probleemid saanud alguse sellest, et mõni inimene peab ennast teistest paremaks ja oma tööd teiste omast tähtsamaks. Olgu see siis ärimees, kes ülbitseb oma töötajate kallal ja küpsetab röstris kala või ametnik, kes täristab trahve nagu kuulipildujast. Ma ei soovigi väita, et aastaaruandeid ei oleks vaja äriregistrile esitada või püüaks kuidagi õigustada aruannetega hilinemist, kuid ma söandaks sellegipoolest auväärt registriametnikele meelde tuletada, et äriregister ei ole Eestis ainus koht, kuhu ettevõtjad peavad pidevalt aruandeid esitama. Kui äriregistri ametnikud peaksid iga kuu esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioone ning käibedeklaratsioone ja lisaks kõikvõimalikke statistikaaruandeid, aruandeid pankadele, Krediidiinfole, lepingupartneritele, mitmesugustele järelevalveasutustele jne, siis nad ehk mõistaksid pareminini, et ettevõtjal ei pruugi äriajamise tuhinas iga aruande esitamine meeles püsida. Eestis ei tegele ettevõtlusega ainult raamatupidamisfriigid, kelle jaoks võiks aruannete koostamine olla huvitavam kui äritegemine ise, vaid täiesti tavalised inimesed, kes unustavad, eksivad, loodavad teiste peale, ajavad midagi segamini või langevad lihtsalt väärinfo ohvriks.

Mulle jääb paraku tunne, et äriregister on justkui elevandiluust torn, mille asukaid eriti ei huvita muus maailmas toimuv. Kui registriosakondade töötajad tunneksid huvi selle vastu, kuidas käituvad teised ametkonnad, kes samuti tegelevad mitmesuguste deklaratsioonide ja aruannete kogumisega (ning seda palju suuremas mahus kui äriregister), siis nad näeksid, et maksuamet korraldab tasuta koolitusi, jagab algajatele FIE-dele infovoldikuid, koostab juhendeid jne jne. Kas äriregister on kunagi korraldanud mõne infopäeva või andnud välja mõne aastaaruande näidisvormi?

Kui maanteeamet ja liikluspolitsei saaksid töö tegemisest samamoodi aru nagu proua Uibo justiitsministeeriumist, siis poleks meil kunagi olnud kampaaniad "sõida kaine peaga" või "traksid peale", sest miks peaks aus maksumaksja oma raha eest kasvatama ulakaid ja lohakaid liiklejaid? Teeme trahvi ja jutul lõpp, sest seadus on selline! Kui maksuamet võtaks omaks sama põhimõtte ja hakkaks iga õigeks päevaks esitamata jäänud TSD ja käibedeklaratsiooni eest trahvi tegema, siis koguneks trahvidest nii palju raha, et mõne maksuliigi võiks Eestis üldse ära kaotada.

Maksumaksjate liidu kaudu esitatud kaebuste pinnalt võin teha kohe kaks konkreetset ettepanekut, kuidas registriosakonnad saaksid aruannete esitamisele kaasa aidata.

Esimene näide. Väga suur osa aruande mitteesitajaid on sellised äriühingud, kes ei ole kas üldse tegevust alustanud või kelle tegevus on soikunud. Tavaliselt ollakse sellisel juhul arvamusel, et aruannet esitama ei pea või piisab lihtsalt väikesest kirjast. Justiitsministeerium võiks välja töötada näidise, milline peaks olema veel tegutsemist mittealustanud äriühingu aastaaruanne. Kas piisaks ainult algbilansist ja üherealisest selgitusest või on tõesti vajalik hulk nullidega täidetud lehti, et kõik aastaaruande komponendid oleksid pealkirjana esindatud? Praegu leiame internetist vaid aruande tiitellehe näidise, millest pole suurt abi.

Teine näide. Väga pikka aega kehtis kohustus esitada aastaaruanne maksuametile. Paljud esitavad vanast harjumusest neid siiamaani sinna. Ei tohiks olla eriti keeruline kokku leppida, et Maksu- ja Tolliamet saadab ekslikult talle laekunud aruanded lihtsalt õigesse kohta edasi, kasvõi elektrooniliselt. Aga ei, lihtsam on trahvi teha.

Need kaks lihtsat näidet tõestavad veelkord, et enne trahvi tegemist oleks eelnev hoiatamine siiski õige ja vajalik. Ma ei hakka rääkima juhtumitest, kus aruanne on registris valesse kausta löönud, elektroonilisel esitamisel on unustatud kinnitus andmata jne.

Omaette teema on trahvid aruande puuduste eest. Nende puhul siiski õnneks veel hoiatatakse, kuid kas tõesti on vaja trahviga ähvardada selle eest, et kahjumiga lõppenud aastaaruandele pole lisatud kasumi jaotamise ettepanekut? Ja hoidku jumal, kui see ettepanek ei ole omaette lehel, vaid aruande sees. Aga sellega asi ei lõpe. Juba oli kusagilt lugeda ähvardusi, et registriosakonnad kavatsevad hakata tõeliseks raamatupidamispolitseiks ja tulevikus on lootust saada trahvi ka näiteks selle eest, et rahavoogude aruande numbrid ei lähe bilansi omadega kokku. Teades, kui palju on viimastel aastatel tehtud muudatusi raamatupidamise eeskirjades, võiks siit aretada riigile tõelise kullaaugu. Kas teie viimases aruandes on ikka vanamoodse "raha ja pangakontod" asemel modernne "raha"? Äkki oleks ka selle vea eest paras üks nätakas trahvi teha?

Jällegi võiks registriosakonnad eeskuju võtta maksuametist ja statistikaametist, kellel on samamoodi trahvimise õigus, kuid kes kasutavad seda õigust siiski väga harva - enne saadetakse ikka meeldetuletusi ja hoiatusi, isegi helistatakse inimestele. Miks siis äriregister ei võiks samamoodi käituda? Minu arvates on selle taga lihtsalt liigne eneseupitamine ja hoolimatus. Kümme aastat tagasi, kui äriregister kohtu juurde loodi, oli see suur samm Eesti õiguskorra arengus. Kahjuks peame täna nentima, et omaaegne edumeelne struktuur on muutunud tagurlikuks. Tänu vahepal toimunud väga kiirele haldusõiguse arengule ja reformile, mis tipnes 2002. aastal haldusmenetluse seaduse jõustumisega, on tekkinud olukord, et niinimetatud kohtu menetluses on isiku õigused vähem kaitstud kui tavalise haldusorgani menetluses. Silt sildiks, aga tegelikult on äriregistrit pidav "kohtunikuabi" samasugune täitevvõimu ametnik nagu liikluspolitseinik või tolliinspektor, ning tema tegevuse kohta peaksid kehtima täpselt samasugused hea halduse põhimõtted.

Eesti Maksumaksjate Liit toetab ettepanekut likvideerida kohtute juures asuvad registriosakonnad ning luua nende asemele Justiitsministeeriumi juures tavaline valitsusasutus. Miks mitte ei võiks äriregistrit pidada hoopis maksuamet, nagu ta seda teeb juba praegu paljude FIE-de kohta. Sellega allutataks äriregistri pidamine juba väljakujunenud haldusmenetluse reeglitele ning trahvimääruste masspostituskampaaniat ei tuleks enam kunagi.

Lõpuks tuletan kõigile ettevõtjatele meelde, et majandusaasta aruanne tuleb esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Olge tähelepanelikud ja pidage tähtaegadest kinni! Neile, kes leiavad, et neid on siiski ebaõiglaselt trahvitud, soovitan pöörduda maksumaksjate liidu poole, et üheskoos see trahv vaidlustada.