Moodsa viilhalli saab valida vastavalt kauba säilitamise ja käitlemise vajadustele.
Viilhall on kergkonstruktsiooniga teraskattega ehitis. Kui hall on soojustatud, siis kasutatakse enamasti katusel ja seintes nn sandwich-paneele, mis on mõlemalt poolt kaetud värvitud lehtmetalliga. Soojustamata hallides kaetakse aga seinad ja katused polümeerkattega teraslehest profiilplaatidega.
"Oluline on ka teada, kas soovitakse lakke midagi riputada või tahetakse sildkraanat," sõnab ESCO ASi Weckman Eesti juhataja Peep Siimon. Enne viilhalli ostmist tuleb läbi mõelda hoone funktsioon ning gabariidid. Samuti peab teadma, kas hoone on köetav või külm, ning milliseid aknaid ja uksi on vaja.
Kindlasti peaks tellijal olema ettekujutus ka halli arhitektuursest ilmest ja sobilikkusest keskkonda. Viilhallide püstitamiseks saab ehitaja kaasa täpsed juhised.
Siimoni kinnitusel pakub ESCO AS Weckman Eesti terasraamiga viilhalle laiusega 11 m kuni 20 m. Samuti saab tüüphalle kohandada soovitava hoone konstruktsiooni ja funktsiooniga ning tellija vajadustega. Moodul ASi juhataja Leonhard Karpatsi sõnul teeb firma vaid eritellimushalle. Siin annab klient ette halli mõõdud, tõsteseadme soovi ja soojustatuse astme. Samadest põhimõtetest lähtub ka AS Maru Metall, nagu tõdeb firma juhataja Lembit Pulk. Kõrvuti lume- ja tuulekoormusega arvestamisega on olulised ka soojustus-, kütterežiimi-, valgustus- ja ventilatsioonisoovid.
Siimoni kinnitusel lisanduvad hinnale maa-, vundamendi-, põranda-, elektri-, kütte- ja veetööd ning materjalikulu. Need tööd peab tellima klient ise. Karpatsi väitel määravad hinna nii aknad, uksed, tõsteseadmed, kõrgus kui ka seinakattematerjalid. Soojustatud viilhallidel lisanduvad hinnale valgustus, soojustus ja ventilatsioon. "Võib juhtuda, et teraskarkass maksab vaid 5% kogu viilhalli hinnast," lisab Karpats. Pulga arvates vaadatakse hoopis koondhinda, mis aga eksitab materjali ja ehituse muutlike hindade tõttu kliente.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”