Kuigi ei ole piisavalt objektiivseid
andmeid diskrimineerimise ja rassistliku vägivalla kohta mitmes Euroopa Liidu
riigis, näitab uus uuring, et rassism on Euroopas kasvanud.
Rassisimi kasvamist on täheldatud just mustlaste, moslemite, juutide ja immigrantide suhtes, kirjutas EUObserver.
Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia monitoorimiskeskuse 2006.aasta raporti kohaselt ainult kahel Euroopa riigil on piisavalt vahendeid ksenofoobia ja sallimatuse kohta andmete kogumiseks.
Viis riiki - Kreeka, Hispaania, Küprus ja Malta - ei saatnud üldse andmeid, mis monitoorimiskeskuse direktori Beate Winkleri sõnul ei tee mitte ainult raskeks trendide analüüsimise, vaid tähendab probleemi ignoreerimist.
"Iseäranis tihti on mustlased rassistliku vägivalla ja kuritegevuse märklauaks nii tavainimeste kui ka ametnike poolt. Juudi kogukonda kuuluvad inimesed kogevad jätkuvalt antisemiitlikke intsidente," rääkis monitoorimiskeskuse juhatuse esinaine Anastasia Crickley.
Nende riikide seas, mis esitasid andmed, täheldati kaheksa riigi puhul rassistlike kuritegude ja vägivalla kasvu - Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Iirimaal, Poolas, Slovakkias ja Suurbritannias.
Samas Tšehhimaal, Austrias ja Rootsis on toimunud langus rassistlikes kuritegudes.
Kaks sündmust, mis eelmisel aastal aitasid kaasa rassistlike pingete kasvamisele, olid juulis toimunud terroriside rünnak Londonis ja rahutused Prantsusmaa linnades.
Diskrimineerimisest on raporteeritud ka tööturul, eriti noorema põlvkonna immigrantide ja samuti rahvusvähemuste nagu mustlased puhul.
Uuringus viidati ka olukorrale Eestis, Belgias, Taanis, Saksamaal, Lätis ja Soomes, kus töötus immigrantide või vähemusrahvuste seas on oluliselt kõrgem kui nende riikide kodanike seas.
Seotud lood
Iseseisvuspartei juhatuse liige Jaanus
Koorep lükkab ümber anarhistliku liikumise PunaMust avalduse, et korraldas
Tartus mustanahalise tudengi ründamise.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.