Eesti kindlustuspettuse turust moodustavad
lõviosa lavastatud autoavariid ja -vargused.
Eesti “petuturu” aastamahuks oletavad spetsialistid umbes 25–30 miljonit krooni, kirjutas Ärileht. Enamus siinmaal toime pandud kindlustuskuritegusid ongi seotud autodega. “Keskmine” pettus pole siiski pikalt etteplaneeritud kuritegu, vaid ootamatult tekkinud jama klaarimine. Näiteks vastu posti tagurdanud limusiini jaoks hüvitise välja nõudmine niimoodi, et post, kuhu tagurdati, muutub hoopiski mõneks vanaks Moskvitšiks.
Seda tüüpi asjad lahenevad tavaliselt kiiresti. Ühel pool lauda on positiivses rutiinis päevas mitmeid juhtumeid käsitlevad uurijad.
Seejärel tulevad juba pikemalt ettekavatsetud kuriteod. If kindlustuse peauurija Arvi Rohuniit räägib, et neil on tulnud tegemist teha 3–4-liikmeliste noortejõukudega – teeseldud vargused, autode vahetamised.
Seotud lood
Tartu maakohus tunnistas Juri Kornejevi
süüdi kelmusega majapaigaldust ja -ehitust lubades raha väljapetmises ning
Marika Kodise samale kelmusele kaasaaitamises. Kohus karistas mõlemat
süüdistatavat üheaastase tingimisi vangistusega pooleteiseaastase katseajaga.
Välismaistes kuurortides kinnisvara
arendusega tegelevate asjatundjate sõnul on viimasel ajal sagenenud juhtumid,
kus inimesed, kes on soovinud osta endale soojal maal teist kodu, satuvad kokku
petiste spekulantidega.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.