Vene transiidiärimehele Andrei Filatovile
eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse andmise organiseerimise taga on
suuresti Eesti ettevõtjad, kelle äriedu sõltub otseselt Filatovi Severstaltransi
käekäigust.
Vene naftatransiidihiiu Severstaltransi tegevdirektor ning firma üks omanikest Andrei Filatov saab täna teada, kas Eesti valitsus annab talle eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse. Kuigi peaminister Andrus Ansip on öelnud, et valitsus Filatovile kodakondsust ei anna, on mehel Eestis hulgaliselt toetajaid - nii neid, kes teevad seda avalikult, kui ka neid, kes hoiduvad varju.
Äripartnerid toetavad
Filatovi toetajatena on nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi keskerakondlasest nõunikku Oleg Harlamovit, Transiidi Assotsiatsiooni tegevdirektorit Andrus Kuusmanni, transiidiärimeest Arnout Dirk Lugtmeijerit ning Tallinna Sadama juhatuse esimeest Ain Kaljuranda. Filatovi kodakondsustaotlusele on oma toetava kirja lisanud Transiidi Assotsiatsioon koos Tallinna Sadama ning ASiga E.O.S. ja Trendgate.
Filatov käivat sageli Eestis
Oleg Harlamov ning Andrus Kuusmann on kolleegid BNSis töötamise päevilt ning veel mõne aja eest kuulus meestele ühine suhtekorraldusfirma SKF Apriori OÜ. Selle firma tuntuim teadaolev klient oli Severstali gruppi kuuluv Spacecom ning firma juhatuse liige Oleg Ossinovski.
Kuusmann räägib, et tunneb Filatovit päris hästi juba aastaid. "Andrei on igati intelligentne inimene, käib tihti Eestis ning on siinse eluga igati kursis," ütleb ta.
Ka Harlamovi sõnul on kodakondsuse taotlemise taga Filatovi isiklik siiras soov saada Eesti kodanikuks. "Mulle tundub, et Eesti on hakanud talle meeldima, siin on rahulikum kui Moskvas," ütleb Harlamov.
Küsin Harlamovilt tema rolli kohta Filatovi vahendamisel. "Mina ei näe seda rolli, mingeid enda huvisid minul ei ole," lükkab ta kahtlustused ümber.
Toetaja Luksemburgist
Agarat lobitööd Filatovile Eesti kodakondsuse organiseerimisel teevad Eesti Raudtee turundusdirektorina ja Tallinna Sadama SRÜ direktorina töötanud Aivar Urm ja Luksemburgis elav üks E.O.S.-i aktsionäre Kalle Norberg.Luxembourg Financial Service'i juht Norberg kinnitab, et tunneb Filatovit päris hästi, sest Severstaltrans on nende klient. "Filatov on Eesti transiidis üks suuremaid tegijaid, võtmeisikuid ning kodakondsuse mittesaamise korral peaksid pettunud olema Eesti transiidisektor ning Eesti riik."
Hiljutisel Eesti Raudtee tagasiostmisel aitas riigile otstarbekuse finantsanalüüsi teha seesama Norbergi juhitav Luxembourg Financial Services.
Seli: Eesti võiks uhke olla
Eelmise nädala Eesti Ekspress kirjutas ka Reformierakonna mõjuka liikme Neinar Seli huvidest transiidisektoris.
"Mingeid isiklikke ärihuve transiidivaldkonnas minul ei ole ning samuti pole ma erakonna sees oma arvamust Filatovist peale surunud," ütleb Seli nüüd. "Tegemist on süsteemse ja täpse inimesega, kelle üle Eesti riik saaks uhke olla."
Eelmisel nädalal kiitis Filatovit ka keskerakondlasest kultuuriminister Raivo Palmaru. Sellisele arvamuse jõudis Palmaru pärast kohtumist Severstaltransi asedirektori Aleksandr Nazartšukiga.
Milleks Andrei Filatovile Eesti kodakondsus?
Severstaltransi äri on Venemaal väljavalitute äri, mille ajajate edukus sõltub suhetest Moskva võimuladvikuga.
Põhjused, miks Andrei Filatov Eesti kodakondsust soovib, võivad olla 2008. aasta Venemaa presidendivalimised, mille järel peab Vladimir Putin võimu loovutama kellelegi teisele.
Venemaal toimuvate protsesside taustal pole kunagi ette teada, kes on uue võimu soosikud või millise suuna uus võim võtab. Seepärast kindlustavatki mõned ettenägelikumad inimesed Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsuse abil endale turvalist tulevikku.
Eesti pole redutamiseks hea kohtMales meistrikandidaadi järguni jõudnud Filatovi puhul ei ole kahtlust, et ta suudab oma plaane ja tegevusi mitu käiku ette näha, mistõttu võib kodakondsuse saamine olla eelkõige tema isiklik huvi, põhjuseks Venemaa poliitika ja presidendivalimiste lähenemine.
Riigikogu väliskomisjoni aseesimehe Marko Mihkelsoni arvates ei ole aga Eesti küll paik, kuhu võiks redutama tulla, näiteks oleks Inglismaa oma kohtusüsteemi tõttu tunduvalt turvalisem paik. "Pigem võiks Filatovi kodakondsuse taotlemise puhul otsida seoseid meie transiidisektoris toimuvaga ja Eesti Raudtee tagasiostuga. Kodakondsuse saamine võib olla kingitus, žest," lisab ta.
Ka endine Eesti suursaadik Venemaal Mart Helme ei usu, et Eesti kodakondsuse saamise soovi taga võiks olla kartus tulevaste presidendivalimiste ees: "Tema äri on seotud Venemaaga ning kui ta peaks seal sattuma põlu alla, ei saaks ta enam Venemaaga äri ajada."
Venemaa tahab lähiriikides kanda kinnitada
Helme näeb Filatovi kodakondsuse ihaluse taga kahte põhjust: "Esiteks Venemaa üldine poliitika, mis otsib võimalusi lähiriikides kanda kinnitada, et sealset poliitikat mõjutada. Need on eriteenistuslikud aspektid."
Venemaal on nüüd teine poliitika
Helme sõnul on Venemaa poliitika muutunud pärast seda, kui Eesti sai nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmeks: "Protsesside mõjutamine on läinud rafineeritumaks, üha enam tehakse seda Eesti oma inimeste kätega."
Teiseks võib kodakondsuse saamine Helme arvates olla Filatovi isiklik huvi, sest Eesti kodanikuna on kasulik äri ajada.
"Eesti kodanikuna saab teda valida Riigikokku, teda saab ministriks määrata. Võib-olla soovib ta saada Eesti Raudtee või Tallinna Sadama nõukogusse."
Andrei Filatov teatas oma eelmisel nädalal tehtud avalduses, et tal ei ole kunagi olnud ega ole mingisuguseid poliitilisi ambitsioone.
Severstaltrans ajab Eestisse kombitsaidVenemaa suuremate transiidifirmade hulka kuuluva Severstaltransi omanduses on Muugal asuvad E.O.S.-i ja Trendgate'i kütuseterminalid, mis vahendavad Venemaa naftatooteid, ning 70 protsenti Eestis tegutseva transiidifirma Spacecom aktsiatest.
Hiljuti tahtis Venemaa transiidihiid omandada ka Pakterminali, kuid selle omanikud otsustasid Severstaltransi ostupakkumise tagasi lükata. Tallinki mõõtu hiidettevõte jäi selle otsuse tõttu tekkimata.
Sevestaltrans on Eestisse investeerinud ligikaudu 3,5 miljardit krooni. Severstaltransi tänavuseks käibeks kujuneb 1,5 miljardit USA dollarit ehk 18 miljardit Eesti krooni.
50 protsenti Severstaltransi aktsiatest kuulub Venemaa ühele rikkamale mehele Aleksei Mordašovile, ülejäänud aktsiapakk jaguneb võrdselt kolme mehe - Andrei Filatovi, Nikita Mišini ja Konstantin Nikolajevi vahel.
Savisaar: Filatov saagu Eesti kodakondseks Majandusminister Edgar Savisaar on igati toetanud Filatovile kodakondsuse andmist eriliste teenete eest. Selgusetu on ainult, milliste eriliste teenetega on tegemist.
Eelmisel nädalal lahvatas skandaal, milles tuli avalikuks, et Filatov on rahastanud Eesti ajalugu moonutavat filmi.
Avalikkuse pahameele tõttu on Savisaare positsioon löönud kõikuma, ka peaminister Andrus Ansip on oma toetusest Filatovile loobunud: "Mina olen seisukohal, et kodakondsuse andmine peab pälvima ka rahva toetuse ja praegusel ajal mina seda toetust ei näe. Seega mina olen vastu," ütles Ansip.
Kas selle tõttu või mitte, aga igatahes on majandusminister Savisaar asunud ründama Reformierakonna ministri Paul-Erik Rummo poolt üles seatud Rustam Aksjonenko kandidatuuri.
"Aksjonenko elab Šveitsis. Miks ei taotle ta Šveitsi kodakondsust, ei tea. Olen kuulnud, et Šveitsi politsei tunneb elavat huvi tema varanduse päritolu vastu," leiab Savisaar.
Savisaar oli eile ja üleeile Šveitsis. Mõningatel andmetel oli sealviibimise üheks eesmärgiks Aksjonenko kohta materjalide kogumine.
Tänane valitsuse istung näitab, kas kodakondsuse andmine tekitab koalitsioonis pikemaajalise riiu või võidab pragmatism.
Seotud lood
Ärimees Andrei Filatovi suhtes valitsusele
antud soovitusi kaitsepolitsei ei avalda.
Riigikogu infotunnis ütles peaminister
Andrus Ansip, et valitsus Andrei Filatovile kodakondsust ei anna.
Valitsus otsustas tänasel istungil mitte
anda eriteenete eest Eesti kodakondsust Vene naftatransiidifirma Severstaltrans
Grupi tegevjuhile ja osanikule Andrei Filatovile.
Suurim eraisikust Ekspressi aktsiate
märkija on Vene transiidiärimees Rustam Aksenenko.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.