Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
nõunik Andres Saarniit ütles saadetud kommentaaris, et Eesti firmade tulud
välismaal suurenevad.
Saarniidu sõnul oli silmatorkavalt väike tuludekonto puudujääk, mille vähenemine iseloomustab tervet aastat. Tuludekonto puudujäägi alanemine on märgiks, et Eesti ettevõtjate välismaal teenitud tulud kasvavad kiiremini kui välisinvestorite kasumid Eestis. Samuti torkab silma, et tänavu on välisomanikud võtnud välja mullusest vähem dividende. Eestisse suundunud tulude suurenemises on üha kasvav roll ka ajutiselt välismaal töötajate palgatuludel, mille kogusumma ulatus kolmandas kvartalis üle miljardi krooni.
Kapitali liikumise poolel on järjest enam märgata majandustegevuse laienemist üle riigipiiride ning seepärast on otstarbekas vaadelda raha sisse- ja väljavoolu eraldi. Kolmandas kvartalis paigutasid Eesti firmad tavapärasest enam raha välismaiste tütarettevõtete aktsiakapitali ning seetõttu ületas otseinvesteeringute sissevool väljavoolu vaid 600 miljoni krooni võrra. Eesti investeerimiskliima püsib aga heana, sest otseinvesteeringute sissevool oli ajaloolisest keskmisest tasemest suuremgi.
Euroopa Liidu struktuurifondidest laekunud kapitali ülekanded oli kolmandas kvartalis 40 protsenti suuremad kui mullu, kuid summad ei olnud veel võrreldavad teiste rahavoogudega. Mõju sisenõudlusele jäi tagasihoidlikuks.
Ka portfelliinvesteeringute sissevool oli kolmandas kvartalis ootuspärane, kuid Eesti investorite rahapaigutused kujunesid sellest suuremaks. Ehkki säästud on kasvanud investeerimisvajadusega võrreldes soovitust aeglasemalt, on nende kasv kiirenenud ja ühes sellega on kasvanud vajadus riske hajutada ja oma vajadustele sobivat investeerimisportfelli kujundada.
Eesti Pank avaldas täna Eesti kolmanda kvartali esialgse maksebilansi. Sisenõudlus kasvas tänavu kolmandas kvartalis oodatust kiiremini ning välistasakaalu halvenemine jätkub. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on jooksevkonto puudujääk SKP suhtes ümmarguselt 3,5 protsendipunkti suurem.
Kvartali jooksevkonto puudujääk oli 12,6 protsenti oodatavast SKP-st, mis on eeldatust suurem. Jooksevkonto näitab suvel tavaliselt paranemise märke, kuna imporditavate kütteainete nõudlus on väiksem ning teisalt suurendavad raha sissevoolu Eestisse välisturistid. Tänavu jaotus aga eratarbimine kuude vahel ühtlasemalt ning sisenõudlust turgutas jätkuv ehitusbuum.
Sarnaselt möödunud aasta teisele poolele halvendas välistasakaalu kõige enam kaupade sisseveo kiire kasv. Maksebilansi andmed viitavad ka väiksemale kaupade väljaveo kasvule kolmandas kvartalis, kus on siiski täheldada erinevusi kaubagruppide ja sihtturgude lõikes. Kaubaekspordi kasvutempo aeglustus põhiliselt allhanke- ja transiidisektoris. Kindlasti ei tähenda kaubaekspordi kasvutempo aeglustumine või kaubabilansi halvenemine Eesti ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Peamine valupunkt on ikkagi ülikiirelt kasvav sisenõudlus.
Teenuste turul on uudised paremad. Eesti ettevõtjad on suutnud saavutatud positsioone hoida ja laevanduses isegi laiendada. Seetõttu on teenused tasakaalustanud kaubavahetuse puudujäki rohkem kui 40 protsendi ulatuses.
Seotud lood
Eesti majanduskasv on jõudnud haripunkti ja
kolmandas kvartalis 11,6 protsendini küündinud kasv tuleneb peamiselt
eratarbimisest, seisab täna avaldatud Eesti Panga kvartalikommentaaris.
Kui kuue kuu Euribor tõuseb 5
protsendini, satuks Eestis makseraskustesse 4500 eluasemelaenu võtnud peret,
selgus Eesti Panga analüüsist.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.