Uuring: Euroopa Liitu kuulumist peetakse eelkõige kasuks poliitikutele

Detsembrikuise arvamusuuringu andmeil nimetati ELiga liitumise kõige selgemini ilmnenud mõjuks Eestile teedeehitust (38%), majandusarengut tervikuna (28%) ning tööhõivet (21%). Vähimat mõju nähti seadusandlusele ja avalikule haldusele (6%) ning tarbijakaitsele (4%).

Euroopa Liitu kuulumise toetajad näevad Euroopa Liidust tulenevat kasu selgemini, samas kui kolmandik mittetoetajatest ei oska öelda, milliseid valdkondi liikmelisus on mõjutanud.

Uuringus küsiti ka arvamust selle kohta, kes on ELiga liitumisest kõige enam kasu saanud ja kelle huvid on seeläbi kõige enam kannatanud.

Ennekõike usuvad elanikud, et liitu kuulumisest on kasu saanud ametnikud ja poliitikud (45%) ning noored (25%). Võrdselt viiendik leiavad, et kasu on saanud ettevõtjad ja Eesti elanikud tervikuna.

Liikmelisus võib elanike meelest eelkõige olla kahjustanud pensionäride ja põllumeeste huve: vastavalt usuvad seda 23% ja 19% küsitletuist. 21% elanikest ei leia, et liitu kuulumine kellegi huve kahjustaks ning 24% ei omanud antud küsimuses seisukohta.

Toetus Euroopa Liidule oli mullu detsembris samal tasemel septembri ja novembriga. Liikmelisust toetab 74% protsenti küsitletutest. Toetus on võrdne valimisealiste Eesti kodanike ja kõigi 15-74-aastaste vastajate seas. Oktoobris toetas ELi kuulumist rekordiliselt 78% kodanikest.

Suhtumises euro kasutuselevõttu olulisi muutusi ei ole. Euro kasutuselevõttu toetab 41 ja vastu on 47 protsenti kõigist küsitletuist.

Riigikantselei tellimusel TNS Emori poolt läbiviidud uuringu käigus küsitleti 1001 Eesti elanikku vanuses 15-74, kellest 772 olid valimisealised Eesti Vabariigi kodanikud.