Soolise võrdõiguslikkuse volinik tuvastas
tööandja muutunud seisukohtades pärast rasedusest teadasaamist kaks võrdse
kohtlemise põhimõtte rikkumist.
Maile (nimi muudetud) pakuti pärast töövestlust assistendi asemel hoopis spetsialisti töökohta. Kui aga Mai andis teada, et võib olla lapseootel, võttis jutt uue pöörde - firma võttis pakkumise tagasi, kirjutas ühest soolise diskrimineerimise juhtumist Eesti Päevaleht Online.
Soolise võrdõiguslikkuse volinik Margit Sarv leidis, et Mai puhul oli tegemist kahekordse diskrimineerimisega: esiteks pakuti algse töökoha asemel madalamat ametit, teiseks muutis uudis Mai lapseootusest ka rahasummat. Palgaks pakuti 5500 krooni, kuigi samale töökohale võetud uue töötajaga sõlmiti leping ligi kaks korda suurema palga ehk 9000 krooni peale.
Sellised juhtumid ei ole erandlikud. "Just noortel naistel on seoses raseduse ja emadusega raskusi tööturul, aga kaebused on väga erinevad ja selget trendi ei saa välja tuua," kommenteeris Sarv oma tööd.
Seotud lood
Alahinnates endist viisi naisi inseneridena
või mehi pedagoogidena, jätab Eesti tööjõuturg kasutamata palju andekaid
inimesi. Kuid ometi räägitakse tööjõu puudusest, nentis soolise võrdõiguslikkuse
volinik Margit Sarv Eesti Päevalehele.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.