Töötuse määr oli 2006. aastal 5,9%, millest
madalam oli aasta keskmine töötus viimati 1992. aastal, teatas statistikaamet.
Mitte-eestlaste töötus on kiiresti vähenenud kahel viimasel aastal.
1990. aastatel suurenema hakanud töötus saavutas haripunkti 2000. aastal ning hakkas pärast seda vähenema. Mullu langes töötuse määr 5,9%-ni, millest madalam oli aasta keskmine töötus viimati 1992. aastal, kui töötuse määr oli 3,7%. Eestlaste hulgas on tööpuudus alates 2001. aastast suhteliselt ühtlaselt vähenenud ning kahanes 2006. aastal 4%-ni.
Mitte-eestlaste hulgas on töötus kiiresti vähenenud alles kahel viimasel aastal. Eesti taasiseseisvusaja suurima tööpuudusega 2000. aastal ulatus mitte-eestlaste töötuse määr 18%-ni ja oli veel 2004. aastal ligi 16%. Mullu kahanes mitte-eestlaste töötuse määr 9,7%-ni.
Töötuse määr, 1991-2006 tööjõu-uuringu andmetel oli 2006. aastal 15-74-aastasi tööga hõivatuid 646 000, töötuid 41 000 ja mitteaktiivseid (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud njt) 362 000. Varasema aastaga võrreldes tööhõive kasvas, töötus ja mitteaktiivsus vähenes.
2006. aastal oli hõivatuid 6,4% rohkem kui aasta tagasi. Hõivatute arv kasvas põhiliselt aasta esimesel poolel. II kvartalis kasvas hõivatute arv 650 000-ni, III ja IV kvartalis jäi samale tasemele.
Seotud lood
The Wall Street Journal kirjutas täna, et
Balti riikide majandusliku tasakaalu puudumine kasvatab inflatsiooni ja lükkab
eurole üleminekut edasi.
Eurostati 2007. aasta jaanuari töötuse
andmetel on Eesti noortel tööjõuturul palju parem positsioon kui suures osas
teistes Euroopa Liidu riikides.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.