Põlevkivi kasutamine peab lähtuma Eesti elektritarbimisest

11. juuli 2006. aasta korraldusega kiitis valitsus heaks põlevkivi riikliku arengukava 2007-2015 koostamise, määras selle eest vastutavaks keskkonnaministeeriumi ning osalevateks ametkondadeks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning rahandusministeeriumi.

Põlevkivi kasutamine peab lähtuma ainult kodumaise elektritarbimise vajadusest. Teadlased on veendunud, et põlevkivi säästlik kasutus tagab ka tulevikus riigi majandusliku elujõulisuse ja julgeoleku. Sellest hoolimata püüavad mõned siiski tõestada, et põlevkivist saadud õli ja elektri peaks maha müüma. Tundub, et saeme küttepuudeks sedasama oksa, millel istume!

Tulevikus, kui põlevkivi on otsas ja energia hinnad kõrged, peab eesti rahvas hakkama ostma sisse energiat, mis müüdi maha ärimeeste poolt hetkelise kasu ajendil pool sajandit tagasi. Praegused ja tuleviku energiahinnad ei ole enam võrreldavad ja kunagine kasum toodab riigile tulevikus kahjumit. Riigil on mõistlik müüa ressursse, mida on piisavalt või mida jääb üle, aga praegu tahetakse rahaks teha meie julgeolek energiaturul.

Energeetilise julgeoleku tagab põlevkivi säästlik kasutamine kodumaise elektrienergiaturu rahuldamiseks. Energeetiline julgeolek toimib siis, kuni suudame katta kodumaiste kütuste ning energiaallikatega oma siseriiklikku energiavajaduse.

Mida varem tekib kodumaiste energiaallikate puudujääk ja mida suurem see on, seda varem seome end imporditava energiaga, mille eest tuleb hakata maksma kõrgemat hinda.

Põlevkivielektri tootmise subsideerimise asemel tuleb toetada jätkusuutliku energeetika "turuletulekut" - tuule-, vesiniku- ja bioenergeetikat ning koostootmisjaamu.

Põlevkivi elektrienergia on odav tänu riigipoolsele toetusele, st sotsiaalsetel põhjustel on põlevkivikaevandamisele, võrreldes teiste majandussektoritega, määratud väiksemad keskkonnamaksud. Nende eeliste kaotamisega oleks alternatiivsete kütustega toodetud elektrihind konkurentsivõimeline.

12. veebruaril 2007 Tallinna Tehnikaülikooli avaldatud energiatoodete uuringu kohaselt omavad keskkonnatasud võrreldes aktsiisimaksuga suuremat mõju nii keskkonnaeesmärkide saavutamisele kui ka elektrienergia hinnale.

Mida kiiremini tõusevad keskkonnatasud, seda otstarbekamaks muutub pikaajalises perspektiivis jätkusuutlikuma energeetika kasutuselevõtt.

Tugeva põlevkivienergeetika koolkonna kõrvale tuleb rajada jätkusuutlikel energialiikidel põhinev teadussuund - koolitada uus põlvkond teadlasi ja praktikuid.

Kui noor tammeistik täna mulda istutada, siis ei saa homme minna selle alla varju otsima ega tõrusid korjama. Mida varem investeerida, seda rutem näeme investeeringute vilju, seda konkurentsivõimelisemad oleme ja seda paremat elukvaliteeti võimaldame oma järeltulijatele puhtama elukeskkonna näol.

Autor: Jako Reinaste