Veel 80aastaselt kõrgkooli

Alates 2000. aastast on kesküldhariduse omandanute arvu ületanud samal aastal kõrgkoolidesse vastuvõetute arv (sh rakenduskõrgkoolid, kutseõppeasutuste ja ülikoolide kolledžite rakenduskõrgharidusõpe ning ülikoolide bakalaureuse-, integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavad). Vahe kesküldhariduse omandanute arvu ja kõrgkooli vastuvõetute arvu vahel suurenes kuni aastani 2003 ja pärast seda hakkas vähenema.

2005. a oli kesküldhariduse omandanud päevaõppes 10 780, õhtu- ja kaugõppes 1178, kutsekeskhariduse omandasid 7539 (sh 3843 kutsekeskhariduse kesküldhariduse baasil). Kõik keskhariduse omandanud ei lähe edasi kõrgharidust omandama ja siit tekib küsimus, kes kõrgharidust omandama asunud oma hariduslikult ettevalmistuselt on. Eesti haridusinfosüsteemi (EHIS) andmetel võeti kõrgkooli 2005. a vastu 14 983 inimest.

Viie vastuvõetu kohta neli on eelnevalt omandanud üldkeskhariduse, kusjuures üldkeskharidusega vastuvõetute arv on suurem kui samal aastal päeva-, õhtu- ja kaugõppes üldkeskhariduse omandanute arv. Seega arvukalt jätkab haridusteed neid, kes on kesküldhariduse omandanud aasta või rohkem enne kõrgkooli astumist. Nende seas on 1956 inimest, kes juba on vähemalt korra kõrgkoolis õppinud, kuid lõpetamiseni pole jõudnud.

Kõrgkooli vastuvõetutest 2476 inimest ehk 16,5% on kutsekeskharidusega. Samal aastal kutsekeskhariduse omandanute arvust (7539) moodustavad nad 32,8%. See protsent näitab, et kolmest kutsehariduse omandanust läheb üks kõrgkooli edasi õppima. See suhe peaks ümber lükkama levinud seisukoha, et kutsehariduse valimine on hariduse tupiktee.

Kõrgkooli vastuvõetutest tervelt 15% on juba vähemalt korra on kõrgkoolis õppinud, kuid õpingud katkestanud. Kui siia lisada need sisseastujad, kellel on kõrgkoolidiplom taskus, siis 17,3% vastuvõetutest on eelnevalt vähemalt korra kõrgkooli astunud. Kõrgkooli kuuest vastuvõetust üks on varem juba kõrgkoolis õppinud.

20aastased ja nooremad moodustavad kõrgkooli vastuvõetutest 61,9%. Normaalajaga õppimise korral jõutakse kõrgkooli lõpetamiseni 22-25 aastaselt. 26-80aastased (üks vastuvõetu oli 80aastane) kõrgkooli astujad moodustavad vastuvõetute üldarvust 21% ja nad on enne kõrgkooli astumist kas aasta või rohkem töötanud.