Eestit ja Tallinna peetakse veidi paremaks
või võrreldavaks konverentsisihtpunktiks teiste tunnustatud Euroopa linnade
kõrval.
Tallinna Konverentsid OÜ direktriss Ülla Mägi nimetab TNS Emori konverentsituristide uuringust välja tulnud rahulolu põhjusena soodsat hinna ja kvaliteedi suhet. Ruumide, tehnika ja toitlustuse hinnad on siiani jäänud Lääne-Euroopaga võrreldes odavamaks, kirjutas Äripäev.
Mõtet jagab Strand SPA Konverentsihotelli turundusjuht Katrin Jaaska, kes rõhutab ka uudishimu aspekti.
Hinna ja kvaliteedi konkurentsivõimelisust kui põhiargumenti ei toeta täielikult palju rahvusvahelisi suurkonverentse korraldava Reiseksperdi asedirektor Kadri Jõerüüt, kes peab odavust iganenud arusaamaks. "Eestit peetakse vanast ajast taskukohaseks sihtkohaks, kuid see pole enam ammu nii. Kallis on nii hotellimajandus, teenused kui ka kaup Tallinna poodides. Praegu konkureerime Helsingi hindadega, kuid veel kallim on Riia. Peame leidma uue väljundi."
Juhtimiskonsultant Johannes Griem Braunschweigistonist meenutab Eestis korraldatud üritusi hea sõnaga: "Olen Eestis isegi kahel juhtimisalasel konverentsil osalenud ja ilmselt ei jäänud need viimasteks. Konverentsid olid suurepärased, korraldus tipptasemel, majutusele ei saa samuti suuri etteheiteid teha. Tallinna vanalinn jättis uskumatu mulje - olen siin pärast veel mitu korda käinud."
Peamisteks meelehärmi tekitavateks ebakohtadeks peavad turistid uuringu järgi Tallinna väiksust. Negatiivse hinnangu on saanud ka vilets lennuühendus, probleemne taksondus, kuid ka liiga kõrge kuritegevuse aste.
Kriitilisemalt on meelestatud ettevõtlusega seotud sektor - nemad eelistaksid Tallinnale pigem suuri konverentsilinnu. Rahulolevamana lahkuvad akadeemilise tausta või mitmesuguste organisatsioonide esindajad.
Tallinna konverentsidelegaatide uuringust selgub, et keskmine Eesti konverentsiturist on üksi reisiv 49aastane mees. Tegemist on kõrge sissetulekuga tippspetsialisti või juhtivtöötajaga. Teise kaalukama grupi moodustavad teadusvaldkonna ning kõrgkoolide esindajad. Viimased jäävad pärast konverentsi lõppu Eestisse tihtipeale ka kauemaks.
Enamiku konverentsituristide kodumaaks osutub Suurbritannia (12%), sellele järgnevad Saksamaa, Holland, Belgia ja Soome.
Viimase kolme aasta jooksul on tööasjus reisijate arvnäitaja liikunud kohati kahanevas joones. Statistikaameti andmeil langes 2006. aasta esimese kolme kvartali jooksul konverentsituristide arv eelmise aasta tasemega võrreldes koguni 5000 isiku võrra.
Peamisi probleeme siinsel turul on nõudluse puudumine talvel ja suvel. Tipp-perioodiks kujunenud kevadel ning sügisel on oht, et soovitud ajaks konverentsiruume enam ei leia. Kui konverentsisaali ka saab, siis klientidele, kes liiga hilja reageerivad, peab "ei" ütlema, kuna neid ei ole kuhugi majutada.