Kuna kesklinna büroode rendihinnad tõusevad
kiiresti ning parkimise eest tuleb maksta mitu tuhat krooni kuus, eelistavad
paljud ettevõtted kolida äärelinna, kirjutas Äripäev.
Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade maakleri Marko Kivisalu sõnutsi on kesklinna ummikud ja suured parkimisprobleemid suunanud üha rohkem bürooruumide kliente äärelinna.
Eelistatumad piirkonnad on Sõpruse pst, Mustamäe tee ja Ehitajate tee ehk siis eelkõige Mustamäe suund. Teiselt poolt pakub hulgaliselt uusi pindu ka Ülemiste innovatsioonilinnak ning mitmed suured ettevõtted on lepingud sinna kolimiseks juba sõlminud.
Kivisalu hinnangul on ehitushinna tõus ja jätkuv nõudlus kvaliteetsete pindade järele tinginud selle, et uutes ärihoonetes ja valmivates arendusprojektides on büroopinna üürihinnad vahemikus 170-195 krooni ruutmeeter. Suuri hinnahüppeid büroopindade turul ei ole olnud ning jätkub mõõdukas hinnatõus, kuni 10 protsenti aastas.
Kivisalu ei usu, et tasuta parkimine oleks peamine argument kesklinnast mujale kolimiseks, kuna enamasti on uute hoonete ümbruses parkimine tasuline. "Pigem on põhjuseks piisavalt suur parkimisala, mis tagab mugava juurdepääsu nii töötajatele kui ka klientidele," märgib ta.
Rime Kinnisvara äripindade osakonna juhataja Tanel Veisson kinnitab samuti, et äärelinnas asuvad büroopinnad muutuvad atraktiivsemaks. Kiiret hinnatõusu Veisson linna servas ennustada siiki ei julge, sest aasta-paari jooksul lisandub äärelinna vähemasti 90 000 ruutmeetrit kvaliteetset büroopinda. Arvestades, et südalinna parkimismajades võrdub ühe ööpäevaringse kuukaardi hind juba väikeauto liisingu kuumaksega - ca 2500 krooni - ei ole tasuta parkimine äärelinna kolimiseks vähetähtis argument.
Seotud lood
Kui USA Texase osariigi suurimas linnas
Houstonis on võimalik endale 2,5 miljoni krooniga osta kolme magamistoa ja
basseiniga maja, siis New Yorgis Manhattanil saab selle raha eest vaid
parkimiskoha.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.