Suitsetajad veedavad aastas keskmiselt
kaheksa päeva rohkem haiguslehel, kui nende mittesuitsetajatest kolleegid,
selgub äsja avaldatud uuringust.
Põhjus peitub suitsetajate kehvemas tervises ning üldises riskantses ellusuhtumises, kirjutas The Guardian. Kopsuvähi, astma ja viljatuse seosed suitsetamisega on juba varem veenvalt tõestust leidnud.
USAs on otseselt suitsetamisest põhjustatud tervishoiukulud 8 protsenti tervishoiurahast, Saksamaa 3,7 protsenti. Sellele lisanduvad kaudsed kulud, näiteks kaotsiläinud tööpäevad.
Amsterdami ülikooli teadlane Petter Lundborg vaatles Rootsis aastail 1988-1991 üle 14 000 inimest. Neist 45 protsenti polnud kunagi suitsetanud, 29 % suitsetas sel ajal ning 26 % olid varem suitsetanud. Keskmiselt võeti selles inimrühmas aastas 25 vaba päeva. Need, kes polnud kunagi suitsetanud, jätsid aastas tööle tulemata umbes 20 päeval, suitsetamisest loobunud 25 päeval ning suitsetajad keskmiselt 34 päeva.
Neid andmeid võrreldes jõudis Lundborg tulemuseni, et keskmiselt on suitsetajad mittesuitsetajatest 8 päeva rohkem haiguslehel. Tema sõnul tõestab see veenvalt, et suitsetamine ja haiguspäevad on seotud. Ühtlasi ilmnes, et suitsetajatele on omane üldse suurem riskikäitumine, näiteks alkoholi tarvitamine ning lahtise turvavööga sõit.
Seotud lood
Järjest kasvav haiguslehtede võtmine on
muutunud tõsiseks probleemiks tööandjatele, kelle hinnangul annavad perearstid
haigulehti liiga kergekäeliselt.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna
peaspetsialist Andrus Lipandi sõnul on 5. juunist kehtima hakkava
suitsetamiskeelu tõttu meelelahutuskohtades kliendi kaotamine müüt.
Vastavaldatud uuringu järgi on
Suurbritannias tänapäeval haiguslehe võtmise tähtsuselt teine põhjus
vaimuhaigused.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?