Ühelt poolt teenib Hans H. Luik Ekspress
Grupi aktsiate müügist 339 miljonit krooni, aga teiselt poolt võivad ka nende
aktsiate ostjad loota korralikule kasumile, sest spetsialistide sõnul võtab nn
luigeaktsia börsile minnes tiivad selga.
Aktsiamüügi üks korraldajatest, Hansapanga osakonnajuht Lauri Lind tõi reedel Ekspress Grupi aktsiaemissiooni tulemusi tutvustaval pressikonverentsil välja tavapärase seose ülemärkimise ulatuse ja aktsia hinna liikumise vahel.
"Kui aktsiaid märgitakse üle küllaltki suures mahus, mis praegu on, siis tavaliselt on aktsia hind esimesel päeval ka vastavalt reageerinud," viitas ta väärtpaberi arvatavale tõusule. "Praegu ei näe ühtegi põhjust, miks peaks Ekspress Grupi aktsia selles suhtes erandlik olema."
Linnu korraldatud aktsiapakkumine jaeinvestoritele märgiti 3,3 korda üle. Samas läks Suprema osakonnajuhi Aavo Koppeli juhitud aktsiamüük fondidele veelgi edukamalt, sest fondid tahtsid koguni 6,8 korda rohkem aktsiaid, kui pakuti.
"Mitmel juhul hakati küsima makrokeskkonna kohta ja oli suhtumine, et keskkond on kehv ja Lätiga on nagu on, aga kui märkimiseks läks, märkisid need skeptilised inimesed päris korralikke summasid," rääkis Koppel. Tema sõnul võtsid meediakontsernis vähemusosaniku positsiooni ka sellised fondid, kes varem ei ole Eesti suunas nii tõsiselt vaadanud.
LHV analüütiku Erki Kerti hinnangul oli taoline huvi aktsia vastu küll üldjoontes oodatav, kuid ei maksa siiski arvata, et fondid tulevad puudujäänud aktsiaid börsilt massiliselt kokku ostma. Tema sõnul on tüüpiline, et fondid märgivad natuke rohkem aktsiaid, kui nad tegelikkuses tahaksid, et saada kätte enda jaoks sobiv kogus.
"Sellele vaatamata võib arvata, et vähemalt mõneks ajaks peaks ostuhuvi jätkuma. Iseasi, mis hinnatasemeni see kestab, sest väga odava ettevõttega tegemist ei ole," ütles Kert.
Eesti Ekspressi ja Eesti Päevalehe tellijatest märkijad saavad kummagi väljaande kohta 200 aktsiat, teised leiavad oma kontodelt ainult 13,6% soovitud väärtpaberitest.
"Ma arvan, et nendel, kes ei ole meie firmat usaldanud, jääb üks kena kopikas teenimata," ütles 5. aprillil börsile tuleva Ekspress Grupi omanik Hans. H. Luik.
Reklaamituru aasta alguse statistikale toetudes ütles Luik, et tänavune esimene kvartal on vähemalt kolmandiku ilusam kui mullu. "Selle aasta tulemused küll pettumust valmistama ei peaks," ütles ta.
Grupi laienemisplaanid hõlmavad juhatuse esimehe Priit Leito sõnul kirjastamist Lätis ja Leedus nii ajakirjade, ajalehtede kui interneti vallas. Samuti minnakse Ekspress Hotline'iga Rumeenia turule.
Ekspress Grupi aktsiate avalik esmaemissioon (IPO) märgiti kuuekordselt üle, mis on viimaste IPOdega võrreldes ootuspärane tulemus.
Umbes sama palju või natuke rohkem on üle märgitud Tallinna Vee, Starmani, Eesti Ehituse ja Olympicu IPO. Vaid Tallinki IPO jäi ülemärkimise poolest lahjemaks kui Ekspress Grupi oma.
Ka aktsiate käitumine börsil pärast emissiooni on enamasti ilus olnud. Esimese kümne kauplemispäeva järel kerkisid Starmani ja Eesti Ehituse aktsia veidi alla kümne protsendi, Olympic kallines viiendiku võrra ja Tallinna Vesi veerandi võrra. Saja kauplemispäeva järel oli Olympic tõusnud kaks korda, Tallinna Vesi tõusnud enam kui poole võrra, Eesti Ehitus enam kui kolmandiku võrra ja Starmani aktsia 15 protsenti.
Ainsana tegi börsil vähikäiku Tallinki aktsia, mis langes esimese kümne kauplemispäevaga 5 protsenti. Sada päeva pärast emissiooni olid investorid kaotanud juba 15 protsenti firmasse paigutatud rahast.
Sellises valguses võib arvata, et Ekspress Grupi aktsia avaneb vähemalt 5-10 protsenti IPO-hinnast kõrgemal ja võib-olla võib vaja minna isegi hinnalimiitide muutmist. Aktsial on eeldused käituda sarnaselt Olympicu aktsiaga. Aktsia hinnatõusu võib pidurdada järsk meeleolumuutus maailma börsidel.
Seotud lood
Endise Riigikogu liikme ja
majandusprofessori Janno Reiljani arvates on meediaettevõtte börsiletulek
ohtlik, sest tal on suuremad võimalused ennast reklaamida.
Silmet Grupi juht Tiit Vähi ajalehtede
aktsiaid põhimõtteliselt ei märgi, sest nad valetavad tema sõnul palju.
Ettevõtja Rein Kilk kahetses, et omal ajal
Hans H. Luigelt Ekspressi nelja miljoniga ei ostnud.
Meediaärimees Hans H Luige sõnul on tal
kinnisvara juba piisavalt, nüüd oleks aeg võlad tagasi maksta.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.