Tänavu kontrollitud 164 teenindajast ja
müüjast ei oska eesti keelt tervelt 155 ehk 94,5%.
Olukord on aastatagusega võrreldes läinud halvemaks, sest siis ei kõnelnud nõuetele vastavalt eesti keelt 875st kontrollitud teenindajast 603 ehk 69%, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Kõigile keelt mitteoskavatele inimestele tehakse ettekirjutus sooritada keeleeksam. "Kui kõrvutame ettekirjutuste täitmise tulemuslikkust, siis teenindajatel on see suurem kui vene koolide õpetajatel," tõdeb keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomusk.
Eesti keelt mittekõneleva kaadriga kaupluste pingerida juhib odavkaubanduskett Maxima, kes on hakanud inspektsiooni soovitusel oma kaadrit koolitama.
Muulaste keeleoskusega on kehv lugu ka avalikus sektoris, kus keeleoskus on kohustuslik.
Seotud lood
Eesti suurima restorani Mercado
nõudepesijale pakutakse 6200 kroonist kuutasu.
Keskkonnaministeeriumi tänavune koolituseelarve on 811 000 kr ehk 5517 kr töötaja kohta, enim osaletakse keelekursustel.
Ühe ettevõtte alalt ehitusmaterjalide või kütuse vargus on ärile suur kahju. Kui süttib tootmishoone või masin, võib see tähendada mitu miljonit varakahju ning halvemal juhul ohtu inimeludele. Varajane riskide maandamine ja mitu sammu ette mõtlemine võib õnnetuse korral päästa terve äritegevuse.