Juhid tunnevad palgasurve jätkumist: pikas plaanis suur murekoht
Möödunud aastal kasvas Eesti keskmine palk oodatust rohkem, mis on tulenenud pidevast elukalliduse tõusust ning millele annavad inflatsioon ja maksutõusud hoogu juurde ka tänavu.
Hiiumaal tegutseva Dagöplasti juht Kulvo Pendra näeb palgasurve jätkumist, mis on pikas plaanis ilmselt suur murekoht ning millel ei ole täiuslikku lahendust. Foto: Raul Mee
Sutteri sõnul on peamine murekoht tootlikkus. "Meie tootlus on siin viimasel aastal hoolega langenud ja see osa, mida ettevõtted maksavad välja palkadeks oma käibest, on ajaloo kõige kõrgem. Nii kõrge see pole kunagi olnud ja see ei ole selgelt jätkusuutlik," märkis ta. "Meil on kaks varianti: kas me saame oma tootlikkuse üles või see palgakasv ei ole jätkusuutlik." Sutter ei pea 8protsendilist keskmise palga kasvu jätkusuutlikuks.
Masinatööstuse kerge käibekasvu kõrval kiireneb sektori keskmine palk, aga väheneb ettevõtete kasumlikkus, rääkis Infopanga konkrentsianalüütik Sigrid Kõiv.
Reedel järeldas Bigbanki peaökonomist Raul Eamets värske statistika pealt, et avalikku sektorisse lisandus aastaga 10 000 töötajat. Tegelikult näitavad esialgsed andmed, et riigipalgale lisandus heal juhul 400 inimest.
Kui rahvas ei usu enam riiki, siis see on kõige suurem julgeolekuoht. Edukas Eesti ei ole pelgalt tugev majanduses, vaid ka ühtne rahvana, kirjutab Kristiina Altmäe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.