Eesti Maksumaksjate Liidu uus juhatuse
esimees Lasse Lehis vastas aripaev.ee küsimustele.
Palju õnne uue ameti puhul! Milliseid tundeid juhatuse otsus tekitas?Ei tekitanud mingeid erilisi tundeid. See oli juba enne teada ja kokku lepitud, mingit üllatust ei olnud.
Olete maksumaksjate liiduga juba mõnd aega seotud. Miks ei ole te varem juhatusse kuulunud?
Eks selleks on oma põhjusi olnud. Varem arvasin mitmel kohal töötades, et ei jõua seda lisaülesannet võtta, et ehk hakkab liit muid tegemisi segama. Pidin uurima, kuidas teised kohad sellesse suhtuvad. Sel korral oli kindel, et probleeme ei teki. Varem ei uurinud asja ka seetõttu nii põhjalikult, et olin ise kõhklev.
Kas nüüd on muid tegemisi jäänud vähemaks?Jah, näiteks teen nüüd koolitusi ja avaldan raamatuid vaid liidu kaudu. Praegu on liidu juht olla lihtsam, kuna olen niikuinii organisatsiooniga väga tihedalt seotud.
Mida soovite juhatuse esimehena kolme aasta jooksul ära teha?Peamiselt tehti liidus vajalikud muudatused ära eelmise kahe aasta jooksul. Nüüd jätkame samal viisil. Peame tagama hea töö, et liikmed edasi meiega tahaksid olla. Kui suudame pidevalt hoida saavutatud taset, siis garanteerib see ka muu toimimise. Peame olema oma liikmete jaoks autoriteedid.
Kui suur on liidu kõlapind? Kas poliitikud võtavad teid kuulda?Meid on ikka kuulda võetud küll, aga ei ole nii, et läheme ja ütleme ja siis kohe tehakse soovitatu ära. Oleme suhteliselt väike ja tagasihoidlik mittetulundusühing, aga vahel suudame poliitikuid endast välja ka viia. See on meile tunnustus - kui sõimatakse, järelikult pannakse tähele.
Näiteks ärritus liidu peale veebruaris Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen, kuna olime maksumaksja sõbra tiitli kandidaadiks teiste seas nimetanud Heimar Lengi, kes avalikustas Riigikogu otsuse jagada parlamendiliikmete isikliku äranägemise järgi 202 miljonit krooni. Riigikogu liikmed said selle otsuse eest maksumaksja vaenlase tiitli, aga Lengi kandidatuur oli esitatud naljaga pooleks. Atonen tundis end eriti just Lengi tõttu väga puudutatuna ja sõimas meid Rahvusraamatukogus tiitlite jagamisel nii paneeldiskussiooni ajal kui pärast seda.
Oleme selliste maksumaksja raha raiskamise juhtudega ka ise püüdnud tegelda, kuid kuna meil ei ole selleks piisavalt ressurssi, siis ei ole me sellele palju aega pühendanud.
Mis on teie arvates praegu Eesti maksusüsteemi peamised kitsaskohad, millega tuleks kiiremas korras tegelda?Maksumaksjate liit käis ka enne valimisi välja oma ettepanekud, kuidas maksusüsteemi muuta. Osa neist on ka juba töösse võetud.
Peamised punktid, millega tuleks tegelda, on eraisikute väärtpaberitulu, eluasemete müügi maksustamine ja erisoodustused. Eluasemete puhul tuleb praegu maja või korterit müües selle pealt maksta tulumaksu, kui omanik ise selles elanud ei ole. Samas aga on mitmel juhul selge, et korter või maja on olnud isiklikus kasutuses, näiteks sugulase käes. Erisoodustuste puhul tuleks seadus muuta veidi lõdvemaks, näiteks võiks tõsta autohüvitise ja lähetuste eest makstavat määra, muuta koolituste ja tervisekontrollide maksustamist.
Aripaev.ee soovib Lasse Lehisele jõudu uues ametis.
Seotud lood
Eesti Maksumaksjate Liidu üldkoosolekul 29. märtsil 2007 valiti liidule järgmiseks kolmeks aastaks uus viieliikmeline juhatus, mille esimeheks sai senine nõukoja juht Lasse Lehis.
Riigikogu liiget Meelis Atoneni ärritas
maksumaksjate liidu otsus esitada maksumaksja sõbra nominendiks Heimar Lenk
selle eest, et too avalikustas riigikogulaste rahajagamise salaplaani ning
riigikoguliikmete maksuvaenlaseks kuulutamine 202 miljoni krooni jagamise eest
isiklike eelistuste alusel.
Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis ütles,
et kuna liidul on piisavalt liikmeid ja raha, ei pea nad poliitikute arvamusest
sõltuma ega n-ö sponsorite ülesandeid täitma.
Eesti Maksumaksjate Liidu (EML) juhatus
otsustas hiljuti nimetada EML nõukoja liikmeteks endised rahandusministrid Aivar
Sõerdi ja Taavi Veskimägi ning vandeadvokaadi Priit Lätti.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.