Strandberg ostis ülikoolile oma firmalt teenust

Tartu Ülikooli orgaanilise keemia eriala cum laude lõpetanud Strandberg töötab ajal, mil Riigikogu tema teeneid ei vaja, Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Keemia Instituudis insenerina. Tema ülesandeks on kaitseministeeriumi tellitud projekti koordineerimine. Projekti sisu ei olnud nõus avalikustama ei kaitseministeerium ega ka Strandberg.

Üleeile avalikustatud riigikontrolli tehtud auditist selgub, et instituut on korduvalt tehniliste projekteerimistööde eest teinud makseid Strandbergi firmale Businext Eesti kogusummas 129 000 krooni. Kirjalikke lepinguid tööde tellimiseks ülikool sõlminud pole, küll aga on tööde vastuvõtmise aktidele tellijana alla kirjutanud Strandberg.

Sellest tuleneb auditi teinud riigikontrolli peakontrolöri Jüri Kõrge sõnul võimalik huvide konflikt, kuna tööde tellijaks ei saa olla tööde läbiviija.

"Ühel pool on ülikool, kelle eesmärk on saada teenust võimalikult soodsa hinnaga. Teisel pool aga ettevõte, kelle ülesanne on pakkuda teenust võimalikult kasumlikult," lisas peakontrolör. Kõrge sõnul oleks sellist situatsiooni saanud vältida, kui tellijana oleks alla kirjutanud keegi teine, mitte Strandberg.

Strandberg ise huvide konflikti ei näe, sest seadust, mis selliseid asju reguleerib, tema sõnul pole. "Kui olen ametnik ning sõlmin mingi lepingu oma firmaga, siis tõesti on seal huvide konflikt, aga öelge mulle, kus see siin praegu on," sõnas Strandberg. Tema sõnul on laialt levinud praktika, et ülikoolid palkavad lisaks õppejõududele ka nende firmasid ning maksavad neile peale töötasu veel lisateenuste eest.

TTÜ finantsdirektor Ardo Kamratov kinnitas, et selline praktika siiski laialt levinud ei ole. Põhjus, miks teinekord õppejõu firmale raha makstakse, peitub aga selles, et töölepingu alusel peab lektor ainult mingis mahus tööd tegema. Kui koolitused lähevad sellest mahust üle, siis palgatakse õppejõud tema ettevõtte kaudu. "Me ei saa kohustada õppejõudu tegema täiendavas mahus tööd. Küll aga saame palgata tema firma koolitust tegema," sõnas Kamratov. Strandbergi tehingute kohta finantsjuht aga vastata ei osanud ja selgitas, et ülikool on riigikontrolli auditit tõsiselt võtnud ning asju uuritakse praegu.

Põhjust uurida on teisigi, sest Strandbergi juhtum pole ainuke. Näiteks sõlmis elektroonikainstituudi direktor Toomas Rang kahe aasta jooksul viis lepingut umbes 45 000 krooni väärtuses oma poja Patrick Rangi firmaga. Kamratov ütles, et see leping oli tehtud ajapuudusest.

Haridus- ja teadusministeerium peab riigikontrolli auditis kirjeldatud olukorda TTÜs kahetsusväärseks - sellised probleemid heidavad varju TTÜ usaldusväärsusele. Riigikontroll on ettekirjutused teinud ning need ettekirjutused tuleb kiiremas korras täita.

Äsja ametisse asunud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas plaanib lähiajal TTÜ rektoriga kohtuda ja kindlasti ka neil teemadel kõnelda.

Autor: Gert D. Hankewitz