• OMX Baltic0,2%302,36
  • OMX Riga−0,17%878,59
  • OMX Tallinn−0,88%1 912,96
  • OMX Vilnius0,72%1 180,81
  • S&P 500−0,66%5 943,89
  • DOW 30−0,07%43 428,74
  • Nasdaq −1,28%19 039,31
  • FTSE 1000,11%8 668,67
  • Nikkei 225−1,39%38 237,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%90,9
  • OMX Baltic0,2%302,36
  • OMX Riga−0,17%878,59
  • OMX Tallinn−0,88%1 912,96
  • OMX Vilnius0,72%1 180,81
  • S&P 500−0,66%5 943,89
  • DOW 30−0,07%43 428,74
  • Nasdaq −1,28%19 039,31
  • FTSE 1000,11%8 668,67
  • Nikkei 225−1,39%38 237,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%90,9
  • 12.04.07, 12:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Millist alkoholi hakkab jooma auto

Pole täpselt teada, kui kauaks naftat jätkub, kuid selge on see, et ükskord peab inimkond leidma naftale ja sellest toodetud bensiinile alternatiivi.
Tegelikult ei olegi küsimus selles, millal nafta lõpeb, vaid pigem selles, millal muutub tema tootmine majanduslikult ebamõistlikuks.
Alternatiivse kütusena on välja pakutud etanooli, mida mõnedes riikides, eriti Brasiilias, ka kasutatakse. Paraku on etanoolil mitmeid puudusi, mis ei tee temast bensiinile just ideaalset asendajat.
Esiteks on etanooli kütteväärtus oluliselt madalam kui bensiinil: vastavalt 19,6 ja 32,0 MJ/l (megadžauli liitris). Teiseks on etanooli keeruline transportida. Selleks tuleb kasutada maantee- või raudteetransporti, juba eksisteerivaid mugavaid torujuhtmeid kasutada ei saa.
Probleem seisneb selles, et torujuhtmed ei ole täielikult isoleeritud, nad sisaldavad alati teatud koguse vett. Bensiini puhul pole sellest lugu, sest vesi ei segune bensiiniga ning suurema tiheduse tõttu on ta kergelt eraldatav, kuid etanool, vastupidi, lausa imab endasse vett ning kätte saada on seda raske. Vesi automootoris pole aga sugugi mitte soovitud komponent.
Mitmed uurimisrühmad ja ettevõtted on viimasel ajal hakanud promoma teist alkoholi - butanooli. Butanoolil on palju häid omadusi, mis muudavad ta kütusena bensiinile tunduvalt tõsisemaltvõetavaks konkurendiks.
Sarnaselt etanoolile saab ka butanooli toota süsivesikuid sisaldavat taimset materjali kääritades. Sobivad näiteks suhkruroog, mais, suhkrupeet ning kasvõi kartul. Butanooli energiasisaldus (29,2 MJ/l) on peaaegu võrdne bensiini omaga. Butanool on märksa vähem lenduv kui bensiin ja etanool. Butanooli on võimalik mööda eksisteerivaid torujuhtmeid transportida ning väidetavalt saab teda enamikus bensiini jaoks mõeldud automootoreis ilma igasuguste modifikatsioonideta kasutada.
Mõned suurkorporatsioonid, nagu näiteks British Petroleum (BP), on mõistnud butanooli suurt potentsiaali ning investeerinud selle kütuse uurimisse ja tehnoloogiate loomisse suuri summasid. Eelmisel kuul sõlmis BP 500 miljoni dollarilise lepingu California Berkeley ülikooliga butanooli uurimiseks.
"Ma arvan, et meil on kaks valikut. Me võime uusi tehnoloogiaid eirata või takistada nende arengut, aga me võime ka neisse hoopis investeerida ning teha nad osaks meie ärist. Meie oleme valinud teise tee," ütles BP biotehnoloogia programmi president Philip New intervjuus Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Technology Review'le.
Butanool ehk butüülalkohol on nelja süsinikuga alkohol, molekulvalemiga C4H9OH. Butanooli kasutatakse peamiselt lahusti ning kütusena. Taimse materjali kääritamisel toodetud butanooli nimetatakse mõnikord ka biobutanooliks, kuid butanoolil ja biobutanoolil ei ole tegelikult mingeid põhimõttelisi erinevusi.
Vaata ka teisi Novaatori uudiseid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele