Strandberg: prügi-Frankenstein hakkab meid kõiki alla kugistama

Vanapaberi jm jäätmete sorteerimine on Eestis ka kulukas. Mida rohkem sorteerid, seda rohkem konteinereid, iga konteineri tagant paistab aga prügiveofirma arve. "Sorteeritud prügi äravedu peaks olema inimeste jaoks tasuta. See tuleks kinni maksta omavalitsuste tuludest ehk maksulaekumisest. Rahvas peaks maksma ainult sorteerimata prügi äraveo eest. Nii tekiks inimestele mingisugunegi stiimul vähem lagastada. Meil on loodud teatavas mõttes prügi-Frankenstein, kes hakkab meid kõiki alla kugistama," ütles Strandberg. Prügiveofirma Ragn-Sellsi tabelist selgus näiteks, et Harju-, Järva- ja Raplamaal maksab 600 liitrise paberikorjekonteineri üürimine 50 kr 40 senti kuus ja selle igakordne tühjendamine lisaks 54 krooni. Hindadele lisandub 18% käibemaks, kirjutas Den za Dnjom.

Prügimägedele ladestatakse sadade miljonite kroonide väärtuses vanapaberit, mida praeguse jäätmekogumispoliitikaga ei suudeta kokku koguda.

Jutt, et korjates vanapaberit säästame oma metsa, on üks järjekordsetest müütidest. Tegelikult ei tunne vanapaberist puudust meil ükski paberitehas ja aastas tekkivaid kümneid tuhandeid tonne pole Eestis kellelegi vaja. Need kümned tuhanded tonnid ladestatakse prügimäele või põletatakse ära ja mis õnnestub kokku korjata, viiakse Leedusse Klaipeda töötlemistehasesse või Hiinasse.

Eesti ümbertöötleja, Räpina paberivabrik võtab aastas vastu vaid 2500 tonni ümber vanapaberit. Ehkki Räpina töötlemisvõimsus kasvab, hakkab ka tulevikus hammas peale vaid alla 10%le aastas Eestis tekkivast umbes 80 tuhande tonnisest hulgast paberist ja papp-pakenditest.

Tabeli põhjal võib järeldada, et vanapaberi kogujatega pole mõtet liituda väiksemate majade omanikel või elanikel, sest neile on kasulikum paber või papppakendid ära põletada. 1,5 kuupmeetrise konteineri rentimine, mida väiksema maja juures oleks mõttekas pidada, läheb näiteks koos käibemaksuga maksma ümmarguselt 100 kr kuus. Ehk siis väiksema maja elanikuna kulub "au" eest olla (Hiina?) keskkonnast hooliv inimene, aastas umbes 2000 krooni (koos käibemaksuga). Siia on arvestatud juurde ka tühjendamise hind.

Kui palju meil täpsemalt vanapaberit mõttetult maha maetakse või ära põletatakse, ei tea Eesti riigis keegi. Prügiveofirma Ragn-Sells arendusjuht Agu Remmelg arvas optimistlikult, et kokku kogutakse üle poole meil aastas tekkivast vanapaberist, sealhulgas pakenditest. Vanapaberist kontoritarbeid ja pakendeid tootva Räpina paberivabriku juhataja Meelis Mälberg arvas pessimistlikumalt, et kasutamata jääb pigem 2/3 vanapaberist ja pakenditest.

Ragn-Sellsi arendusjuht Agu Remmelg rääkis, et nende ettevõte korjab kokku umbes poole üldse Eestis aastas kokku korjatavast vanapaberist ehk 20-22 tuhat tonni. Kokku tekib seda aastas tema hinnangul umbes 70-80 000 tonni.

Räpina paberivabriku juhataja Meelis Mälberg väitis, et vanapaberi ümbertöötlemistehas kujutab endast suurt investeeringut. Alla 100 000 t töötlemismahuga aastas pole sellest mõtet rääkida. Niisiis peale Klaipedas Kartonase neid Balti turule juurde ei mahugi.

Seega jääb inimese jaoks, kes ei suuda mõelda globaalselt ja muretseda looduse säilimise üle kusagil teisel pool maakera, ainsaks põhjuseks vanapaberit korjata ikkagi tema rahakott. Mõnesaja kroonine kuni tuhandene säst aastas, kui paber vaevutaks ukse tagant omavalitsuse kulul kokku korjatama. Ja ülejäänud prügiarve tuleks seeläbi väiksem.

Ühe erakonna korraldatud vanapaberikampaania kutsus 2006. a üles: "Eelmisel aastal koguti kampaania korras kokku 31 tonni vanapaberit, mille tulemusena säästeti 1 ha metsa. Anna oma panus täna!"