Vene-Saksa gaasijuhet arendava ettevõtte Nord
Stream palvel toimus täna kohtumine Nord Streami ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate vahel, kus ettevõte tutvustas lühidalt
gaasijuhtme projekti, teatas majndus- ja kommunikatsioonimisteerium.
„Kahju, et see oli alles esimene kohtumine selles küsimuses, mis peegeldab gaasijuhtme arendajate huvi Eesti võimudega suhtlemiseks,” märkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Minister nentis, et enne otsuste langetamist gaasijuhtme ehitamiseks tuleks hoolikalt kaaluda kõiki alternatiivseid asukohti, sealhulgas maapealseid. Samuti tuleb põhjalikult hinnata keskkonnamõjusid, kuid kindlasti ka muid riske, sealhulgas võimalikku kattumist laevateedega, aga ka julgeolekuriske, mida keskkonnaaspektide kõrval pole piisavalt kaalutud, rääkis Parts.
Parts pidas tungivalt vajalikuks, et ettevõtmisse peavad olema kaasatud kõik sellest huvitatud Euroopa Liidu riigid. „Ma ei kujuta ette, kuidas 21. sajandil on võimalik teha Euroopa vajaduste rahuldamiseks selline projekt, kui pole kaasa haaratud kõik asjast huvitatud Euroopa Liidu liikmesmaad,” tõdes minister.
Nord Streami esindajad lubasid oma edaspidise tegevuse kavandamisel Eesti poolt tõstatatud põhimõttelisi küsimusi arvesse võtta.
Ministeeriumi esindajad pidasid vajalikuks, et kui Nord Stream näeb ühe alternatiivina gaasijuhtme rajamist Eesti vetesse, teeb ta taotluse uute uuringute alustamiseks. „Ettevõte peab oma kavatsusi üksikasjalikult selgitama ning Eesti peab saama võimaluse põhjalikult uurimiskavatsustega tutvuda,” märkis Parts.
Nord Streami poolt osalesid kohtumisel tegevdirektor Matthias Warnig, tehniline asedirektor Dirk von Ameln ning firma tegevuslubade mänedžer Baltimaades ja Soomes Sebastian Sass. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist osalesid lisaks ministrile asekantsler Andres Tint ja energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel.
Seotud lood
Vene-Saksa gaasijuhtme NordStream
ehitamiseks vajaminevast viiest miljardist eurost (78 miljardist kroonist) on
praegu kogutud kolmandik.
Soome maagaasifirma Gasum ja Balti riikide
gaasiettevõtted kavatsevad koos rajada Soome lahe alla gaasijuhtme, mis võib
maksma minna umbes 100 miljonit eurot ehk 1,6 miljardit krooni.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.