Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör
Lavly Lepa sõnul on algatatud 19 kriminaalmenetlust, enamik neist avaliku korra
raske rikkumise eest grupiviisiliselt ja võimuesindajatele vastu hakkamise
eest.
"Kokku kahtlustatakse 26.-29. aprilli sündmustes osalenud 237 isikut, neist 46 on kohtu loaga vahi all. 30. aprillist 2. maini lisandus viis kahtlustatavat, kes on seotud rüüstamisega linnas. Meie töö on veel suuresti ees. Prokuratuur ei tohi järgi anda tõendite kvaliteedis ja kvantiteedis," rääkis ta kriminaalmenetlusest tänasel pressikonverentsil. Vahi all on 23 Eesti kodanikku, 26 kodakondsuseta isikut, 1 Vene kodanik ja 1 Leedu kodanik.
Ka on tema sõnul politseisse pöördunud alaealised vanematega, nendelt on võetud ütlused. "Alaealised on saanud aru, et nad on käitunud valesti ja prokurör saab aru, et nemad on need, kes ei jätka õigusrikkumisi, kindlasti saab karistus olema vastav," lisas Lepp.
Politsei tegeleb ka varastatud asjade edasimüügiga, juba on varastatud asju müüvaid inimesi kinni peetud.
Lepa sõnul on laekunud 3 avaldust politseivägivalla kohta. "Neid menetletakse nagu kõiki teisi avaldusi," lubas ta.
Seotud lood
Eile, 2. mail, alustas Kaitsepolitsei
kriminaalmenetlust, et selgitada välja internetikeskkonnas Eesti Vabariigi
iseseisvuse ja sõltumatuse vastu vägivallale üleskutsuvad isikud.
Pressibriifingul osalesid Põhja
prefektuurist korrakaitseosakonna politseidirektor Tarmo Miilits,
kriminaalosakonna politseidirektor Eerik Heldna ning teenistusosakonna
politseidirektor Toomas Malva. Põhja Ringkonnaprokuratuurist osales
juhtivprokurör Lavly Lepp.
Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna
politseidirektori Tarmo Miilitsa sõnul on meeldiv tõdeda, et abipolitseinikus
tahtis väga palju inimesi.
Prokuratuuri andmetel on tänaseks seoses
marodööritsemisega Tallinna tänavatel 26.–28. aprillil üle Eesti alustatud 63
kriminaalasja, milles on kokku üle 300 kahtlustatava.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.