• OMX Baltic0,13%267,98
  • OMX Riga0,25%878
  • OMX Tallinn0,38%1 718,56
  • OMX Vilnius0,33%1 043,13
  • S&P 5000,05%6 049,88
  • DOW 30−0,17%44 705,53
  • Nasdaq 0,4%19 480,91
  • FTSE 1000,56%8 359,41
  • Nikkei 2250,07%39 276,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%109,32
  • OMX Baltic0,13%267,98
  • OMX Riga0,25%878
  • OMX Tallinn0,38%1 718,56
  • OMX Vilnius0,33%1 043,13
  • S&P 5000,05%6 049,88
  • DOW 30−0,17%44 705,53
  • Nasdaq 0,4%19 480,91
  • FTSE 1000,56%8 359,41
  • Nikkei 2250,07%39 276,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%109,32
  • 10.05.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Inflatsiooniga läheneme ELile

Klassikaliselt on inflatsiooni taga kõrge hinnatase. Soomes on kõrged hinnad, Egiptuses madalad. Et Aadamal ja Eeval polnud mingit vara, kas saame teha järelduse, et maailma loomisest tänapäevani on olnud Egiptuse majandus edukam? Kas Eesti soovib saada Soome või Egiptuse sarnaseks? Kui soovida edukas olla, tuleb kodumaal hinna- ja palgatase üles ajada, et olla ostujõulisem kui egiptlane, jaapanlane või jänki. Miks on Eesti analüütikute silmis laiduväärne, kui me ülejäänud maailmaga võrreldes paremini elama hakkame?
Eesti kroon pole devalveerunud. Vastupidi, näiteks Rootsi krooniga võrreldes on Eesti kroon 1992. aastaga võrreldes 20% tugevnenud. Enne euro kasutuselevõttu jõudis Eesti kroon 20% tugevneda ka Soome marga suhtes. Maailmakaubad, nagu kokakoola, Colgate'i hambapasta või sõiduautod maksavad Eestis samapalju kui 1992. aastal.
Teenuste hinnatõusu tuleks aga rohkem vaadata teisest otsast: teenuse tarbija suurem kulu on teenindaja suurem tulu. Teenuseid tarbivad meil olulises osas välismaalased ja et hinnad on palju tõusnud, on teenuste eksport olnud väga edukas, võimaldades kiiret palkade (ehk elatustaseme) tõusu.
Statistilised inflatsiooninäitajad (tänu euroga jäigalt seotud kroonile) peegeldavad kõige rohkem eurotsooni elanike elatustasemele järelejõudmise kiirust. Ma ei usu, et odav elu võiks olla euroopalik eesmärk. Mõnel mahajääjal võib olla oma odavuse reklaamimine vaid ajutine müüginipp.
Kas Mõisaküla linn võiks uhkustada Otepää ees: meil maksab lõunasöök 30 krooni, aga Otepääl ligemale 100 krooni? Seega oleks justkui Otepääl olnud iseseisvuse algusest kolm korda kõrgem inflatsioon kui Mõisakülas. Kas tänase korralikult majandatud ja edasi liikuva Otepää elanikud viitsiksid kuulata juttu, et linna areng pole jätkusuutlik, sest linn on üle kuumenenud?
Et jooksevkonto on enneolematus defitsiidis ja seda on saanud katta ainult väljastpoolt valda tulnud investeeringutega? Ja parim, millele nad saavad loota, on pehme maandumine? Makroökonoomika seisukohalt on Eesti justkui ELi Otepää. Makroanalüütika viib eksitusse, kui tema meetoditega analüüsida üksikut kodumajapidamist, tänavat, muud tillukest osa majandusruumist, nagu Eesti ELi sees.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 30.11.24, 15:39
Tehisintellekt – oluline roll turvatööstuse tuleviku kujundamises
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele