Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi üks
stipendiumidest, Tiina Mõisa edukale naisdoktorandile suunatud preemia, läks sel
aastal Peruust pärit TTÜ Geenitehnoloogia instituudis teadurina töötavale
doktorandile.
Maria Cecilia Sarmiento Guerini doktoritöö teema käsitleb RNA vaigistamist (geenide väljalülitamise protsessi), millel on suur perspektiiv nii molekulaarbioloogias kui ka meditsiinis, näiteks viirushaiguste ravis ja vähiteraapias, teatas ülikool.
Cecilia Sarmiento juhendaja, TTÜ geenitehnoloogia instituudi professori Erkki Truve sõnul on antud valdkonnaga maailmas tegeldud umbes 10 aastat ja möödunud aastal pälvis see isegi Nobeli preemia. RNA vaigistamise, ehk geenide väljalülitamise mehhanismi on võimalik rakendada muuhulgas erinevate haiguste raviks.
37-aastane Sarmiento asus Eestisse elama juba kümme aastat tagasi. 2004. aastast töötab ta TTÜ geenitehnoloogia instituudis, kus tegeleb ka oma doktoritööga. Cecilia sõnul, kes räägib eesti keelt peaaegu laitmatult, on töö- ja õppeaeg Eestis olnud talle sedavõrd meeldiv ning Eesti teaduse tase just molekulaarbioloogias ja geenitehnoloogias niivõrd kõrge, et ta kaalub ka oma tuleviku sidumist teadustööga Eestis.
SA TTÜ Arengufond on 2006/2007 õppeaastal maksnud Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele kokku pea 90 stipendiumit kogusummas ligikaudu 2 miljonit krooni.
Tiina Mõisa doktoriõppe stipendium on asutatud 2005. aastal ja tähendab 50 000 krooni eraldamist igal õppeaastal ühele TTÜ matemaatika-loodusteaduskonna doktoriõppes õppivale edukale naistudengile. Tiina Mõis on pälvinud ka 2005. aastal tiitli "TTÜ Aasta Vilistalane".
Seotud lood
Eesti jõukaima naise, värskes rikaste TOPis
56. kohal platseeruva Tiina Mõisa varanduseks loetakse 549 mln krooni. Sel
naisel on olnud elus õnne. Kaks aastat tagasi jättis arvutirike maha ta
Copterline'i surmalennust.
Äripäeva koostatud Eesti rikaste TOP 500s
on esimese naisena Tiina Mõis 56. kohal ning Toomas Lumani abikaasa Liivi 91.
Esimene venelanna on topis üldsusele veel tundmatu Alina Jermakova (94.).
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.