Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt
kasvas Eesti majandus 2007. aasta esimeses kvartalis 9,9 protsenti, mis on
peamiselt tingitud sisetarbimisest. Rahandusministeeriumi hinnangul on tarbimise
kasv aga vaikselt aeglustumas, kuna tarbijate kindlustunne tuleviku suhtes on
viimastel kuudel mõnevõrra vähenenud.
Kasv oli küll kiire, kuid eelmise aasta teises pooles alguse saanud järk-järgulise alanemise trend jätkus, mis on kooskõlas rahandusministeeriumi ootustega, teatas ministeerium.
Eratarbimise tugeva kasvu jätkumisele viitab jaekaubanduse hoogne areng, mis avaldub eriti rõivaste, jalanõude, vaba ajaga seotud kaupade, toidu ning mootorsõidukite müügis. Selle taga on kiire palgakasv ning kõrge hõive tase. Endiselt avaldab tarbimisele mõju laenuraha juurdevool, kuigi laenamise kasvutempo on viimase nelja kvartali jooksul aeglustunud. Edaspidi võib oodata eratarbimise kasvu kerget aeglustumist, kuna tarbijate kindlustunne tuleviku suhtes on viimastel kuudel mõnevõrra vähenenud.
Möödunud aasta teisel poolel suurenes investeerimisaktiivsus märkimisväärselt ning pole alust arvata, et 2007. aasta esimeses kvartalis toimus olulisi muutusi. Tulenevalt pankade jäigemast krediidipoliitikast ning intressimäärade tõusust peaks järk-järgult vähenema hakkama kinnisvarasektorisse tehtud investeeringute osa koguinvesteeringutes. Vaba tööjõuressursi piiratuse ja kasvavate tööjõukulude tõttu hakatakse tootmist ümber suunama kapitalimahukamatesse ja kõrgemat lisandväärtust loovatesse harudesse.
Ekspordi panus majanduskasvu oli 2007. aasta esimeses kvartalis tagasihoidlik tänu kahe suure osakaaluga kaubagrupi, mineraalse kütuse ja elektroonika väljaveo kasvu aeglustumisele. Impordi kasv ületas tugeva sisenõudluse püsimise tõttu oluliselt ekspordi kasvu. Kaubagruppidest andsid impordi kasvu suurima panuse transpordivahendid ja metallid. Teenuste bilansi ülejääk oli esimeses kvartalis aastatagusest märgatavalt suurem, kuna aasta tagasi vähenesid nafta ja naftasaaduste veod seoses külma talvega, mis raskendas kütuse transportimist ning suurendas nõudlust Venemaa siseturul.
Majandus kasvab kiiresti ka teises kvartalis, kuid selle tempo peaks jätkuvalt aeglustuma. Tööstus-, kaubandus-, ehitus- ja teenindussektori kindlustunde indikaatorid näitasid aprillis tõusu, viidates soodsa ärikonjunktuuri püsimisele. Samas jäi teenindussektori kindlustunne eelmise aasta tasemele alla - selle peamisteks põhjusteks on alanenud nõudluse prognoosid kinnisvarategevuses, turismisektoris ja autotranspordis. Ettevõtjate kindlustunne ehitussektoris alanes aprillis samuti võrreldes eelmise aasta rekordilise tasemega.
Seotud lood
Rahandusminister Ivari Padari sõnul tõstab
kavandatav aktsiisimaksude tõus ja uute aktsiiside kehtestamine järgmise aasta
alguses tuleva aasta inflatsiooni 6,3-6,5 protsendile.
Aasta esimeses kvartalis kasvas eurotsooni
majandus ootustest kiiremini, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,1%.
Majanduskasv on kiire, kuid on märgata
kasvu aeglustumist, märkis statistikaamet.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
nõuniku Andres Saarniidu sõnul hooajaliselt korrigeeritud kasvunäitaja järgi
majanduskasvu langustrend katkes.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.