Majanduskasv on kiire, kuid on märgata
kasvu aeglustumist, märkis statistikaamet.
Esialgsel hinnangul oli Eesti majanduskasv 2007. aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,9%.
Kõige kiirem kasv püsivhindades oli finantsvahenduse tegevusalal. Majanduskasvu mõjutas finantsvahenduse kõrval kõige enam jätkuvalt kiire kasv töötleva tööstuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning transpordi, laonduse ja side tegevusalal. Viimase kahe tegevusala lisandväärtuse kasv on esialgsel hinnangul aeglustunud.
Alates 2007. aasta I kvartalist avaldab statistikaamet ka sesoonselt korrigeeritud majanduskasvu kiirhinnangu. Sesoonse korrigeerimisega kõrvaldatakse sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegreast regulaarsed aastasisesed mõjud ja nendest tulenevad kõikumised. Sesoonse korrigeerimise tulemusena saadakse SKP aegrida, kus üksteisele järgnevate perioodide andmeid on kergem võrrelda.
Sesoonselt korrigeeritult kasvas SKP 2007. aasta I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9,9% ja eelmise kvartaliga võrreldes 2,3%.
Majanduskasvu kiirhinnang on antud majanduse kohta tervikuna. Arvutuste aluseks on administratiivsete andmebaaside ja kuuliste statistiliste vaatluste andmed. Kompleksse metoodika järgi arvutatud esialgse SKP 2007. aasta I kvartali kohta avaldab statistikaamet pressiteatena 11. juunil.
Seotud lood
Esialgsel hinnangul oli Eesti majanduskasv
2007. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,3%, teatas
statistikaamet.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna
nõuniku Andres Saarniidu sõnul on teise kvartali aeglustunud majanduskasv
ootuspärane, teatas Eesti Pank.
Aasta esimeses kvartalis kasvas eurotsooni
majandus ootustest kiiremini, eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,1%.
Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt
kasvas Eesti majandus 2007. aasta esimeses kvartalis 9,9 protsenti, mis on
peamiselt tingitud sisetarbimisest. Rahandusministeeriumi hinnangul on tarbimise
kasv aga vaikselt aeglustumas, kuna tarbijate kindlustunne tuleviku suhtes on
viimastel kuudel mõnevõrra vähenenud.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.