Narva piirisillal käis vahepeal liiklus nagu mõnes absurdinäidendis. Eesti poolt sõitsid üle silla täislastis rasked veokid, tagasi aga tühjad masinad sõita ei tohtinud, sest nad olid liiga rasked. Venemaa pani silla ette koormuspiirangut kehtestava liiklusmärgi, kuigi sild kuulub Eestile. Nii võiks Venemaa üritada panna samasugust märki ka Luhamaa piiripunkti ette, et takistada ka teiselt poolt sillale sõitu. Ilmselt oleks Venemaa siiras soov panna piirile veel rohkem liiklusmärke, mis reguleeriksid liiklust Eesti teedel.
Eile tuli siiski teade, et Venemaa on hoogu maha võtnud ja piirangu kaotanud, käib Eesti ja Vene töögruppide moodustamine, et asja arutada. Küllap sai keegi aru, et liikluse korraldamisega Eestis mindi liiale.
Tegelikult polnud aktsiooni põhjus silla olukord, vaid teadagi mis. Kuidagi peab ju Venemaa Eestit karistama. Ilmselt oligi see püüd anda väärikas vastulöök, millest kõnelesid kõrged Vene riigitegelased, kui Eesti hakkas pronkssõdurit teise kohta viima. Minu meelest käitus Venemaa liikluse häirimisega nagu suur paks jõmpsikas, kelle Väike My on välja vihastanud.
Või on väärikas vastulöök praegune Eesti-vastane kübersõda? Kreml kinnitab, et nemad pole mingit sõda organiseerinud. See võib isegi nii olla, kuid kuni Venemaa ei aita küberpätte tabada, vahivad kõik Venemaa kui kurja juure poole.
Laupäeva hommikul Mats veel põõnab mõnusasti, kui Härra prõmmib juba uksele. "Aeg on elektriaktsiisi maksta, Mats," käratab Härra. Niimoodi läks Reformierakonna valimisreklaam edasi, kuid millegipärast kärbiti lõpp ära.
Aktsiiside tõstmise plaan, mis nüüd välja kargas, ei tohiks siiski olla ootamatu. See teema on kõne all olnud juba kuid tagasi. Enne Riigikogu valimisi aga jutt vaibus, siis oli mõnusam rääkida palgatõusust ja maksude langetamisest ja kuidas me viie jõukaima Euroopa riigi sekka pürime. Seepärast mõjubki nüüd aktsiisitõusu jutt nagu sahmakas külma vett.
Aga selge on see, et aktsiisitõusust pääsu pole ja pole praegusest ka paremat aega, et ebapopulaarse otsusega lagedale tulla. Reformierakond ja muu valitsus naudivad praegu enneolematult suurt toetust eestlaste seas, venelaste hulgas on aga toetus niivõrd madal, et allapoole on raske langeda.
See, et aktsiiside suuruse ümber on koalitsioonis raginaks läinud, näitab, et tegemist on ikka vana hea seltskonnaga, kes enne liidu moodustamistki üksteisele hambaid näitas.
LHVst lahku löönud investeerimispankur Rain Tamm on oma Gild Bankersiga sattunud Läti oligarhi Aivars Lembergi aktsiapööritamisskandaali. Alles see oli, kui LHV pihta lendas pori seoses siseinfo kasutamise afääriga USAs, nüüd on Tammel kaelas uus süüdistus lõunanaabrite juures. Uurimine alles käib. Tamm kinnitas eile, et on patust puhas ning peab kinni kõikidest seadustest ja heast äritavast ning hoidub muudest seletustest, pugedes ärisaladuse taha.
Hoian Tammele pöialt, et lugu lõpeks talle positiivselt, muidu on nii, et küllaga leidub neid, kes ütlevad, et räägi-räägi, küll sa seal midagi ikka susserdasid, nagu võib ka uudise kommentaaridest välja lugeda.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”