II maailmasõja pärand kummitab Euroopat
ning on leidnud uue vormi vastuseisu näitamiseks tänu digitaalsele
ajastule.
Kõik Eesti arvutid olid kolm nädalat virtuaalselt suletult ja eestlased süüdistavad selles Venemaad, kirjutas ABCNews.
Pärast Pronkssõduri viimist sõjaväekalmistule ja tänavarahutusi, avastasid eestlased, et nad ei pääsenud internetti ega saanud lugeda enda meile. Ligi kolm nädalat oli riigi elu häiritud. Riigiinstitutsioonide töö oli halvatud, pankade töö seiskus ja mitmed ettevõtted pidid oma töö peatama.
Ei võtnud kaua aega, et mõista millega oli tegu: küberrünnak teise riigi või väga hästi organiseeritud kogukonna poolt.
Praeguses staadiumis ei osuta keegi mõne konkreetse riigi suunas, aga eestlased on veendunud, et tegu on Venemaa kättemaksuga.
Anonüümseks jääda sooviv NATO ametnik, kes tuli Tallinna olukorraga tutvuma, kommenteeris agentuurile ABC News situatsiooni järgnevalt: "Ei saa alahinnata sellise rünnaku olulisust ja seda ka sõjalistes terminites. Esimest korda on tegu reaalse kübersõjaga riigi vastu, millel on reaalsed tagajärjed riigi ja selle elanike jaoks. Me uurime siin olukorda ja teeme järeldusi tulevikuks kõigi NATO liikmesriikide jaoks. Samuti NATO kui sõjalise allianssi jaoks. Praegu ma ei hooli sellest, kes selle rünnaku läbi viis. Oluline on, kuidas kaitsta end tulevikus selliste rünnakute eest."
Uurimiskeskuse Carnegie Endowmenti analüütik Lilia Ševtsova ütles, et teoreetiliselt on võimalik, et Vene võimud on rünnaku taga. "Kui seda tegid Venemaa eriteenistused, siis pidid ka kõrgemad võimud sellest teadlikud olema. Seega on teoreetiliselt see võimalik, aga see on vaid võimalus," lisas ta.
Analüütik märkis, et on võimalik, et tegu oli ka Eesti peale vihaste Venemaa häkkerite organiseeritud ühisrünnakuga.
Tegu on esimese teadaoleva juhtumiga, kus terve riik satub küberrünnaku sihtmärgiks.
Seotud lood
NATO ja alliansi üksikud liikmesriigid
saadavad Eestisse oma eksperdid, et aidata võidelda küberterrorismiga, teatas
NATO eile.
Küberrünnak viis rivist välja Eesti
hariduse ja teaduse andmesidevõrgu.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.