Küberrünnak viis rivist välja Eesti
hariduse ja teaduse andmesidevõrgu.
Täna, 15.08.2007 oli kell 12:24-13:26 ja 14:40-15:20 takistatud Eesti akadeemilise võrgu kasutamine.
Suuremahuliste UDP pakettide rünnak koormas üle ning viis rivist välja kaks EENeti magistraalvõrguruuterit Tallinnas ja Tartus. Kuna ruuteritel ei jätku jõudlust läbiva liikluse jooksvaks analüüsimiseks, võttis olukorra kontrolli alla saamine aega, teatas Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk (EENet).
UDP (User Datagram Protocol) saadab pakette nii hästi kui saab ning ei kontrolli nende kohalejõudmist. Seda kasutatakse näiteks multimeedia edastamisel ning mujal, kus tähtis on andmeside kiirus ja vähemtähtis kvaliteet.
EENet informeeris intsidendist Eesti asutuste ja ettevõtete IT-turvalisuse spetsialiste ehk CERTi, samuti selle võrgu administraatoreid, kust rünnak tuli.
CERT (Computer Emergency Response Team) Eesti käsitleb Eesti arvutivõrkudes toimuvaid turvaintsidente, teostab ennetavaid tegevusi nende ärahoidmiseks ning tõstab kasutajate turvateadlikkust. Eesti riigi tasemel täidab CERT ülesandeid Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeintsidentide käsitlemise osakond.
Seotud lood
USA Terrorismiuuringute Keskuse esindaja
Ned Morani sõnul ei reageerinud NATO aprilli lõpus ja mai alguses Eestit tabanud
küberrünnakutele, kuna allianss ei olnud kindel, kas rünnak tõesti toimus.
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA)
infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Hillar Aarelaid ütles, et
eile toimunud rünnak Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrgu (EENet) vastu tuli
hispaaniakeelsetest arvutitest.
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA)
infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Hillar Aarelaid ütles
aripaev.ee online-intervjuus, et küberrünnaku tekitatud kahju rahanumbrit ei ole
võimalik kahjuks lihtsalt kokku arvutada.
Eestit kevadel tabanud kübersõjas kasutati
serverite ülekoormamise kõrval ka keerulisemaid ründamisviise, mille olemust
riigi infoturbe spetsialistid seletada ei oska.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.