„Me ei saa lubada, et nii väikse kvoodi
juures tooksime Eestisse koristajaid või abitöölisi,” kommenteeris Eesti
Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis valituse määrust kolmandatest
riikidest tööjõu sissetoomise kohta.
Kriisi sõnul aktsepteerib Tööandjate keskliit uusi tingimusi, mis eelkõige vähendavad bürokraatiat.
„Samas poleks midagi hullu, kui see kvoot oleks ka 1% elanikkonnast. On võetud väga ettevaatlik positsioon,” lisas mees.
Määruse järgi on kvoodiks 0,1% elanikkonnast ehk kolmandatest riikidest võib Eestis töötada kuni 1300 inimest. Soodustakse eelkõige kvalifitseeritud tööjõu sissetoomist, kuna palk peab olema sektori keskmine (kuni pooleaastase tööviisa korral) või 1.24 korda kõrgem Eesti keskmisest palgast (ehk 12663 krooni kui soovitatakse saada kuni kaheaastast tööviisat).
„Kõrget lisaväärtust tootvad oskustöölised saavad üle kümne või kahekümne tuhande,” lisas Kriis, kelle sõnul on ettevõtjate huvi selgelt olemas, et tuua Eestisse välisspetsialiste kolmandatest riikidest. Teatavasti saab Euroopa Liidu see töötajad vabalt ühest riigist teise liigutada.
Autor: Mariliis Pinn, Ralf Martin Soe
Seotud lood
Paari päeva eest saabus Elcoteqi Tallinna
tehasesse tööle 50 ungarlast ja järgmisel nädalal lisandub neile töökätele veel
teist samapalju, kirjutas Äripäev.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo
Kriisi sõnul võib tunnetada varimajanduse vähenemist, kui iseenesest see
probleem pole kuhugi kadunud.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.