Kelm lubab investeerida Eestisse Hodorkovski miljoneid

Den za Dnjom ajakirjanik võttis ühendust helde "venemaalasega" ning püüdis lubatud miljonid saada oma loodud Eesti kompaniile LOH (vene keeles "naiivne, kergeusklik inimene", kasutatakse sageli alandavas tähenduses).

Ärimees esitles ennast kui Jevgeni Kuzmin ning lisas kirjale passi koopia, millest nähtus, et passi valdaja on sündinud Moskva oblastis Dolgoprudnõi linnas. Hodorkovski nimel palus ta abi Jukose 46 mln USA dollari kapitalimahutuste ümberprofileerimisel ning lubas, et 80% nendest vahenditest investeeritakse pärast seda Eestisse. Abi eest lubas ettevõtja komisjonitasu mahus 20% üldsummast, st ligi 9 mln dollarit ehk 103 mln krooni.

Esimene kiri tules isegi Jukose ametlikust serverist yukos.com, tekstides viitas ta BBC ja The Moscow Times uudisteagentuuridele, kirjeldas üksikasjalikult Hodorkovski kohtuprotsessi ja püüdis jätta igati usaldusväärset muljet.

Enne miljonitehingu detailide teatamist ohvrile uuris ta põhjalikult selle tausta. Kui info käes tõi ta mängu kolmanda tegija - mingi Ungari pankuri Steven Jamesi. Viidates sanktsioonidele ja kohtuhagidele väitis Kuzmin, et just James saab koostada vajalikud dokumendid.

Sellest hetkest muutus aferisti mäng aina vähemusaldatavamaks. Esiteks ei kasuta ärimees enam Jukose e-posti vaid saatis kirju avalikest serveritest gmail.com ja walla.com. Kirjas märgitud tegelikult mitte Venemaal, vaid Suurbritannis asuv telefon ei vasta. Samuti on ebaselge, millise panga töötaja on James, sest nn panga kontaktides puuduvad selle asutuse täpne aadress, telefon ja täisnimi.

Huvitav see, et AOA NK Jukos pressiteenistus keeldus Den za Dnjom-ile teatamast, kas nende kompaniis töötab selline inimene nagu Jevgeni Kuzmin. Jukose esindajad ei soovinud suhelda isegi pärast seda, kui ajakirjanik teatas neile võimalikest mahhinatsioonidest nende võimaliku töötaja poolt.

Kui ajakirjanik saatis Kuzminile kõik tema poolt küsitud andmed, ei lootnud ta, et aferist talle vastab, sest ka nende andmetega võiks kasvõi nt SMS-laenu saada, kuid ajakirjaniku kahtlused hajutas ootamatu telefonikõne. Helistaja esitles ennast väga viletsas inglise keeles kui Jukose töötaja Jevgeni Kuzmin. Hääle järgi türgi päritolu "venemaalane" teatas sõnu pikalt valides ja takerdudes, et saadab ajakirjanikule rahaülekande tegemiseks vajalikud dokumendid, mis kiiremas korras vaja saata Ungarisse.

Nimetatud paberid pidid olema arve moodi, mille ohver pidi esitama Jukosele Jamesi nimel. Et dokument näeks usaldusväärne välja, palus Kuzmin teha arve ohvri firma blanketil. Ajakirjanikul peaaegu polnudki enam kahtlusi Kuzmini "Venemaa kodakondsuses" jm, ning viimaseks testiks sai värskelt välja mõeldud kompanii LOH blanketil Ungarisse saadetud arve.

Ungari James, kellega õnnestus võtta telefoni teel ühendust, rääkis sama türgi aktsendiga inglise keeles nagu Kuzmin, ei saanud aga seoses "suure hõivatusega" pikalt rääkida. Kaks päeva pärast telefonivestlust saatis pankur ajakirjanikule kirja, milles teatas, et Jukos tasub LOHi poolt esitatud arve 46 mln dollarile.

Tehingu lõpetamiseks palus James viivitamatult sõita Budapesti, et kirjutada vastavatele dokumentidele alla ja märkida pangakonto, kuhu laekuvad Hodorkovski miljonid. Pankur oli nii lahke, et lubas tagada tasuta transpordi lennujaamani ning samuti maksta kinni elamise Ungari pealinna parimas hotellis. Kuid kirjas oli üks tingimus, mille kohaselt pidi tulevane 9 mln valdaja kinni maksma pankuri teenused summas vaid… 18 000 eurot.

Siit algas aferistide pea õnnestunud tehingu krahh. Eelkõige soovis ajakirjanik täpsustada vaid paar nüanssi, nt miks nõutakse pankuri tasu eurodes, aga Jukos hakkab maksma dollarites. Sellele küsimusele vastas James telefoni lühikeste signaalidega.

Kuzmin oli jutukam ning püüdis alguses õigustada oma elamist Suurbritannias, viidates sellele, et tema vanemad emigreerusid sinna NSVList tema lapseeas. "Ma pole olnud kunagi Venemaal," veenis ärimees ning tunnistas ka üles, et ei valda vene keelt. Kuid ei suutnud kuidagi seletada, kuidas õnnestus tal saada pass Dolgoprudnõi OVDs, kui ta pole Venemaa territooriumil käinudki. Läbirääkimised katkesid pärast seda, kui Kuzmini paluti öelda oma sünniaasta. Enam kummagi tegija telefonid ei vastanud.

Riigiprokuratuuri riigiprokuröri Eve Oleski sõnul on kuriteo sooritamise riik see, kus kurjategijad saavad ohvri rahad kätte (või kasutavad varastatud andmeid), aga mitte see, kus elavad nende ohvrid. Seetõttu võrdub selliste kuritegude avastamise protsent Eestis nulliga. "Kõige rohkem niisuguseid afääre on seotud mitteeksisteerivate loteriide võitude saamise või olematute autode müümisega," selgitas Den za Dnjom-ile Eve Olesk. "Meile on teada mõned juhtumid, kus sulide tekitatud kahju ulatus 80 000 kroonini," lisas ta. Samas mainis Olesk, et välismaal pole olukord taoliste kuritegude uurimisega parem, sest esiteks kahjusumma nt Inglismaal peab olema üle 5000 naela ning praktika tõestab, et kaitseorganid ei taha tegelda asjadega, kus kannatanu elab teises riigis.

Põhja Politseiprefektuuri pressiesindaja Julia Garanža soovitas kodanikel mõelda kümme korda, enne kui esitavad tundumatule firmale oma isiklikku informatsiooni, see käib peamiselt ID-koodide, telefoninumbrite, krediitkaartide ja pangakontode numbrite kohta.