Konkurentsiõigusele pühendunud
vandeadvokaat Kaja Leiger ütles, et jaemüügis on kartellilepped enamasti
mõttetud, samas takistavad tõsiste kokkulepete avastamist Eesti jäigad seadused,
kirjutas postimees.ee.
Mullu avastas konkurentsiamet ühe kartellilepingu, muhvikartelli, kuid sellegi sõlmijad jäid seaduseaugu tõttu karistamata. Kas karistusi keelatud kokkulepete eest on nii vähe seetõttu, et Eestis selliseid lepinguid polegi, või on konkurentsiamet hambutu?
Ma ei ütleks, et konkurentsiamet on hambutu. Karistusi on vähe sellepärast, et tõendada on raske. Ka teistes Euroopa riikides oli vähe karistusi, kuni võeti vastu niinimetatud pealekaebamise programm. Pealekaebamise ehk leebema kohtlemise programmi (ingl leniency program – toim) järgi pääseb kartellileppest teatama tulnud ettevõtja trahvist ja kartelli liikmetel hakkas hirm, et kui mina ei ole esimene, kes asja üles annab, teeb seda keegi teine.
Mida leebema kohtlemise programm Eestis kaasa tooks?
Soomes jõustus see 1. mail 2004. 1. mai on vaba päev, aga 2. mail oli sealse konkurentsiameti koridor väidetavalt paksult rahvast täis. Kõik olid avaldustega kohal, et kartellidest teatada.
Enne seda oli olukord sarnane sellega, mida te Eesti konkurentsiameti kohta ütlete: amet oli hambutu. Trahvid olid väga väiksed, aga nüüd on Soomes avastatud asfaldi- ja puidukartell. Trahvid nende eest on samas suurusjärgus nagu Euroopas ja kõik see on leebema kohtlemise programmi tulemus.
Kui see programm Eestis kehtestada, võib see siin samamoodi toimida. Kuigi seda on keeruline hinnata, sest Eestil on selline ajalooline taust, kus pealekaebamisest on tulnud palju pahandust. Sellest tulenevalt ei ole pealekaebamine väga popp ja süsteem ei pruugi meil sedasi töötada.
Ühiskond on nii väike, et on raske distantseeruda isikust, kellega oled ebaseadusliku kokkuleppe sõlminud. See isik võib olla su hea sõber.
Kokkuvõttes näib, et Eestis on väga mõnus toimetada, sest kui keegi just otse välja ei lobise, siis keelatud kokkuleppeid ka ei avastata.
Ma tahaks loota, et see muutub. Konkurentsiameti ja ka justiitsministeeriumi ametnikud on rääkinud, et ka Eestis tuleb leebema kohtlemise programmi analoog. Praegu on kartelle suhteliselt raske avastada.
Seotud lood
Esimene järelevalveosakonna juhataja
asetäitja Ilmar Topro peab Siim Kallase süüdistusi võimalike kartellikokkulepete
kohta Eesti kütuseturul väga räigeteks.
Hollandi pruulikojad peavad Euroopa
Komisjonile hindade fikseerimise leppe eest kokku maksma 273,7 miljonit eurot
(4,3 miljardit krooni).
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.