Riigi infosüsteemide spetsialist Hillar Aarelaid teab, et kui tänaval läheb
märuliks, on oodata rahutusi ka internetis, kirjutas The New York Times
kirjutas.
Arelaid on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja ning nii nagu ta arvas, nii ka juhtus - aprilli lõpus toimunud mässule Tallinnas järgnes nn esimene kübersõda, kuupikkune rünnak Eesti vastu internetis.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul oli küsimus koguni rahvuslikus julgeolekus. Pentagoni interneti turvanõunik Linton Wells II sõnul köitis rünnak paljude tähelepanu. "See on verstapost, mis näitab kui haavatav on moodne ühiskond ja et inimesed teadvustavad seda," lisas ta.
Kui esimene rünnak 26. aprillil kell 22 tuli arvas Aarelaid, et ta on selleks valmis. Kuid paar päeva hiljem langesid Eesti interneti lehed rünnakute all. Aarelaid kutsus kokku eksperdid Eestist, Soomest, Saksamaalt jne, kes aitasid tuvastada ründajaid Peruus ja Hiinast. Saabusid ka NATO eksperdid, kes Aarelaiu sõnul ei olnud väga jutukad, kuid tegid usinasti märkmeid.
Hullem rünnak saabus 9. mail. Aarelaid tegi kõik, hoida püsti olulisi valituse lehti, muuhulgas ohverdati näiteks presidendi veebikülg.
10. mail rünnakud jätkusid. Need olid nii karmid, et Hansapanga internetiteenus kukkus tunniks ajaks kokku. Rünnakud Hansapanga vastu ei ole vaibunud, pank on seoses sellega saanud umbes 12 miljonit krooni kahju.
Kõvemaid rünnakuid võiks võrrelda sellega, et iga kuue sekundi jooksul laetakse alla terve Microsofti XP operatsioonisüsteem ja nii 10 tundi järjest.
Seni on küberrünnakuid peetud Lähis-Ida ja Serbia Horvaatia konfliktipiirkondade probleemiks. Kuid hiljuti ohustati ka Pentagoni, NASA ja ülikoolide arvuteid.
Kuigi Eesti ei ole kindel rünnakute korraldajas, leiti enne rünnakute algust foorumitest üleskutseid ja juhiseid rünnakute korraldamiseks. Kuid kuna internetis saab varjata IP-aadresse, ei pruugi me kunagi teada saada kes ründasid.
Rünnakud Eesti internetile ei ole lõppenud, kuid nad on hoo maha võtnud. Aarelaid likvideerib tagajärgi. Paar päeva tagasi õnnestus tal isegi koos teiste kübersõja veteranidega saunas käia. "Ma olen lihtne IT-mees, ma tean palju bittidest ja baitidest, kuid ma ei oska vastata suurematele küsimustele, kuid ma usun, et keegi lihtsalt korraldas selle asja," lisas ta.
Seotud lood
Kübersõja kuumematel päevadel Eestit
väisanud NATO tippspetsialistid olid pigem õpipoisid, sest maailma esimese
kübersõja rünnaku objektiks sattunud riigina hakkame meie oma kogemusi teistele
jagama.
Andrus Ansip võttis Venemaa aadressil lendu
lastud süüdistused tagasi, et saada abi küberrünnakuid korraldanud häkkerite
leidmiseks.
The New York Times kirjutas, et Hansapanga
kahjud kübersõjas on vähemalt miljon dollarit ehk umbes 12 miljonit krooni.
Kremli-meelse liikumise Naši komissar
Konstantin Goloskokov, kes enda väitel oli üks Eesti-vastaste küberrünnakute
korraldajaist, rääkis ajalehele Vedomosti antud intervjuus, et pronkssõduri
teisaldamine enne 9. maid oli neile šokk, mistõttu tundus Eesti karistamine
küberrünnakuga ainuõige otsusena.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.