Altkäemaks ja korruptsioon kahjustab
maailma ülikoole ja õppeasutusi, selgus uuest Unesco raportist.
Uuringu kohaselt mädandab korruptsioon koole, levivad akadeemilise pettused ja altkäemaksud õppe- ja ametikohtade saamiseks, kirjutas BBC News.
Akadeemilised pettused, nagu võltsdiplomid, on levinud rohkem USAs, kui arengumaades, seisab raportis.
60 riigis läbi viidud uuringu kohaselt kasutatakse ka koolidele eraldatud raha sageli ebaseaduslikult. Ministeeriumite ja koolide vahel läheb kaduma kuni 80% rahast, välja arvatud palgarahad. Sammas on Hondurasel palgatud 5% õpetajatest nn kummitused, Paapua Uus-Guinea on olematuid õpetajaid palgal koguni 15%.
Kõrghariduses on kõige suurem probleem võltsülikoolid, ostavad kraadid ja võltsakrediteeringud. Uuringu kohaselt kasvas võltsülikoolide arv aastatel 2000-2004 200lt 800ni.
Uuringu autorid Jacques Hallak ja Muriel Poisson maalivad maailma haridusest väga sünge pildi. "Enamikes ühiskondades nii rikastes kui ka vaestes ootavad haridussektorit raskused ja kriis, finantspiirangud, nõrk juhtimine, madal efektiivsus, ressursside raiskamine, madal kvaliteet, olulisuse puudumine, mida ilmestab haritud inimeste suur tööpuudus, on vaid mõned probleemid," loetlesid autorid.
Nende meelest tuleks karmistada haridust puudutavaid seadusi, haridusasutuste juhtimist parandada ja õpetada tulevastele põlvedele eetilist käitumist, et korruptsioon välja juurida.
Unesco juhi Ko?chiro Matsuura sõnul kutsub raport tegudele. "Laiaulatuslik korruptsioon hariduses mitte ei maksa ainult miljardeid dollareid, vaid õõnestab püüdlusi pakkuda haridust kõigile. Vaesed vanemad ei suuda oma lapsi koolitada, koolidesse astub vähem õpilasi ja õppekvaliteet alaneb," lisas ta.
Seotud lood
Vabariigi valitsuse võttis eelmisel nädala
vastu määruse, mille kohaselt hakkab edaspidi Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu,
Kohtla-Järve ja Jõhvi kohaliku omavalitsuse juhtide toime pandud
korruptiivseid tegusid uurima Kapo.
Tehnikaülikool lasi pärast isa
telefonikõnet erandkorras eksamile suurettevõtja Toomas Lumani poja.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.