Vabariigi valitsuse võttis eelmisel nädala
vastu määruse, mille kohaselt hakkab edaspidi Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu,
Kohtla-Järve ja Jõhvi kohaliku omavalitsuse juhtide toime pandud
korruptiivseid tegusid uurima Kapo.
Tegemist on omastamise, pistise ja altkäemaksu võtmise, andmise ja vahendamise, ametialase võltsimise ning toimingupiirangu rikkumise paragrahvidega.
Seni teostas nende kohalike omavalitsuste juhtide aususe kohustuse rikkumise paragrahvide rikkumiste üle uurimist keskkriminaalpolitsei.
Muudatus on seotud valitsusliidu programmiga aastateks 2007-2011, kus nähakse ette kaitsepolitseile kohustuse panemist suuremate linnade ja valdade korruptsiooni uurimiseks.
Siseminister Jüri Pihl tutvustas määrust valitsuse eelmise nädala pressikonverentsil nii: „Valitsus täpsustas politsei ja tema hallatavate asutuste ja kaitsepolitsei uurimise alluvust. See oli tingitud ühelt poolt sellest, et valitsusliidu programmis on punkt, et aastatel 2007-2011 nähakse ette, et kohalike omavalitsuste korruptsiooni uurimist teostab kaitsepolitseiamet ja selleks oli vaja seda uurimisalluvust täpsustada. Teiseks oli see tingitud ka sellest, et riigikogu võttis 24. jaanuaril käesoleval aastal vastu karistusseadustiku muudatused, täpsustades majanduskuritegusid ja intellektuaalse omandi kaitse kuritegusid. Lähtuvalt sellest ka see täpsustus sisse viidi. Kaitsepolitseiametnikud teostavad korruptsioonikuritegude uurimist kuues suuremas omavalitsuses, lähtuvalt eelarve suurusest ja nendeks on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. Muudes omavalitsustes jätkab kuritegude menetlemist politseiamet, nagu on ka praeguse korra järgi.“
Määrus jõustub 29. juulist 2007. a.
Seotud lood
Altkäemaks ja korruptsioon kahjustab
maailma ülikoole ja õppeasutusi, selgus uuest Unesco raportist.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse
esimees Tarmu Tammerk leiab, et president Toomas Hendrik Ilvese Ärma
turismitalul on korruptsiooni hõng küljes.
Eesti päritolu Briti parlamendi liige
Lembit Öpik rääkis reedesel korruptsiooniseminaril, et kõik inimesed rikuvad
natuke seadust, kirjutas Äripäev.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.