Jõks: riigikogu tahab end seadustest kõrgemale tõsta

"Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmine toob endaga kaasa põhiseadusvastase olukorra," kirjutas Jõks kokkuvõtteks oma hinnangule riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu kohta.

Põhiseadus sätestab, et tuleb vältida riigikogu liikmete eneserikastumist maksumaksja rahakoti arvel. Õiguskantsleri hinnangul eelnõu just seda teekski.

Kui seni said riigikogulased kuluhüvitist konkreetsete kulutuste eest tšekkide alusel kuni 30% ulatuses ametipalgast, välja arvatud korralise puhkuse kuu eest, siis uue eelnõu järgi laekuks maksuvaba, praegu üle 12 000 krooni suurune summa riigikogulaste pangakontole sõltumatult reaalsetest kulutustest ja seda ka puhkuse ajal, mil tööga seotud kulutusi tegelikult pole.

Kontroll kuluhüvitisteks mõeldud summa kasutamise üle aga puuduks ning seega on senine kulude hüvitamine asendatud maksuvaba tuluga, mida riigikogu liige võib kasutada oma äranägemist mööda otstarbel, mille hüvitamist kehtiv kord ei luba.

Senised reeglid ei lubanud hüvitada vara soetamise kulusid. Eelnõusse kirjutatud läbipaistmatu skeem annab selleks palju räägitud riigikogulase südametunnistuse piirides aga rohelise tule. Sisuliselt on tegemist sissetuleku suurenemisega, mida arvestavad näiteks nii laenu kui ka liisingu andmisel pangad. Lisaks tekiks õiguskantsleri hinnangul selle seaduse jõustumisel võimalus kehtestada sama riigikogu koosseisu kohta piiramatult uusi maksuvabade kuluhüvitiste või tasude liike, jättes samal ajal ametipalga samaks.

Õiguskantsler kritiseeris ka väljaspool Tallinna elavate riigikogulaste eluasemehüvitise maksmise korra muudatust, mille järgi ei olekski selle hüvitise saamiseks enam piiranguks sugulasele kuuluval elamispinnal elamine või korteri omamine Tallinnas. Piisaks vaid riigikogulase elamiskulude katmise sooviavaldusest ning igal kuul lisanduks tuludele veel 20% ametipalgast, mis eelnõu kohaselt on üle 8200 krooni kuus.

Jõksi hinnangul asetaks eelnõu riigikogulase kehtivast õigusest kõrgemale ja keelaks seoses väärteomenetlusega nii riigikogu liikme kinnipidamise kui ka sundtoomise, samuti oleks riigikogulane kaitstud aresti eest. Isikuvabadust piiravaid abinõusid võiks siis kasutada vaid juhul, kui see on vajalik isikute ohutuse tagamiseks, ning sellest tuleb viivitamatult teavitada riigikogu.

Endiselt jätab eelnõu lahendamata vastuolu põhiseadusega, mis keelab riigikogu liikmete kuulumise äriühingute nõukogudesse.

Riigikogu töögrupp pani eile ette jätta kuluhüvitiste maksmise kord praeguse koosseisu jaoks muutmata, kuid tšekkide esitamisest võib pääseda järgmine riigikogu.

Töögrupi juhi, riigikogu aseesimehe Kristiina Ojulandi sõnul jõuti sellele otsusele ühiskonnas tekkinud väga laia vastukaja tõttu. "Ka meil on kõrvad peas ja silmad ka," ütles Ojuland Päevalehele.

Fraktsioonide esindajad möönsid, et pole võimatu, et eelnõusse kirjutatud hüvedest saavad osa järgmise riigikogu liikmed.

Esmaspäeval otsustatakse, kas praegune riigikogu otsustab järgmise riigikogu kuluhüvitiste korra.