Riigikogu liikme staatuse seaduse eelnõu
jäi eile veelgi õhemaks, kui põhiseaduskomisjon otsustas välja võtta punktid,
mis oleks keelanud riigikogu liiget kinni pidada või arestimajja toimetada.
Endiselt jääb aga reguleerimata põhiseaduse vastu käiv riigikogulaste nimetamine riigiettevõtete nõukogudesse, kirjutab Äripäev.
Menetletava eelnõu järgi ei oleks seaduse jõustudes saanud väärtegude puhul riigikogu liikmeid ei kinni pidada ega aresti- või kainestusmajja panna, mille puhul juhtis õiguskantsler Allar Jõks tähelepanu sellele, et kavandatav regulatsioon on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. "Vastu tulles õiguskantsleri soovile, arvati ka see eelnõust välja ja kitsendati riigikogulase puutumatust võrreldes eelnõu esialgse tekstiga," ütles riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.
Eelnõus ei ole sees ka punkti, mis lubaks või keelaks riigikogulastel riigi osalusega äriühingute nõukogudesse kuuluda, seega jääb kehtima praegune kord, mis seda lausa ei välista.
Jõks ootab selgust
Jõksi sõnul on korduvalt juttu olnud, et riigikogu reguleerib selle küsimuse seadusega. "Seetõttu ootan mina seda seadust küll pikisilmi," märkis õiguskantsler, kes juhtis juba nelja aasta eest parlamendi ja avalikkuse tähelepanu sellele, et ministrid ei tohiks nimetada riigikogu liikmeid nõukogudesse, sest see on vastuolus võimude lahususe põhimõttega.
"Fraktsioonide ühine seisukoht oli, et seda tuleks reguleerida eraldi seadusega," selgitas Linde ja lisas, et kõige parem lahendus on luua eraldi õigusakt, mis annab nõukogude liikmete nimetamise õiguse näiteks riigikogu komisjonidele. Eelnõu töörühmas IRLi fraktsiooni esindav Mart Nutt mainis üleeile, et tõenäoliselt võetakse teema uuesti üles sügisel.
Seotud lood
Riigikogu loobus kavast, mille järgi ei
peaks saadikud esindustasude jaoks tõendavaid kuludokumente esitama, ning tuli
õiguskantslerile vastu veel mitme paragrahvi muutmisega, mis olid põhiseadusega
vastuolus.
Parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas
eile, et riigikogu liikme staatuse seadusega kehtivat esindustasude korda ei
muudeta ning riigikogulastel tuleb ka edaspidi oma kulutuste kohta tšekke
esitada.
Tänases Vikerraadio hommikuprogrammis
rääkis riigikogu liige Igor Gräzin kuluhüvitiste muutmise seadustest ning
leidis, et riigikogu liige kulutab oma töös rohkemgi kui 8000 krooni ning peab
seejärel lisa võtma omaenese palgast, vahendas SL Õhtuleht.
Riigikogulaste katse tõsta end väljaspool
seadust seisvaks institutsiooniks ning kehtestada endale kuluhüvitise nime all
aastast aastasse suurenev maksuvaba palgatõus ja muud lisahüved sai
õiguskantsler Allar Jõksilt hävitava hinnangu, kirjutas Äripäev.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.