Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn
Veskimägi ütles, et ettevõtjad näitasid Ivari Padarile kollast kaarti, kuna
rahandusminister ei saanud juba teist korda nendega kohtuda.
Tööandjate keskliit kutsus eile pärastlõunal toimunud volikogu väljasõiduistungile aru andma rahandusminister Ivari Padari ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi. Ettevõtjad neilt ettekandeid ei oodanud, kuid soovisid vastuseid oma küsimustele, sh põhjendust kiirkorras kehtestatud aktsiisimaksudele.
"Kahju muidugi, et rahandusminister ei tulnud. Ta ei pääsenud riigikogust tulema ja vabandas. Kuna see oli aga juba teine kord, kui meie pakutud aeg ei sobinud," rääkis Veskimägi, "siis teatasime pidulikult, et näitame talle kollast kaarti ja järgmine kord on kaart punane."
Veskimägi sõnul jättis Parts ettevõtjatele oma kompetentsusega hea mulje. Minister lubas ühtlasi, et ettevõtlusorganisatsioone kaasatakse struktuurifondide raha jagamisse.
Koos majandusministriga käis tööandjate volikogu veelkord üle 15 punkti, mida ettevõtjad oma manifestis poliitikutelt nõudsid. Kas ja millal on lootust, et poliitikud need nõudmised täidavad, Veskimägi öelda ei osanud. "Lootus sureb viimasena," märkis ta.
"Parts nõustus, et aktsiisiseadusega eirati osalusdemokraatiat, aga see oli valitsuse otsus," edastas Veskimägi majandusministri põhjenduse, miks poliitikud ettevõtlusorganisatsioone ärritava seaduseelnõu kiiresti vastu võtsid.
Seotud lood
Standardi suuromanik ja juht Enn Veskimägi
leiab, et ID-kaart on kasulik eelkõige reisides.
Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn
Veskimägi sõnul on riigieelarve läbipaistmatu, nii et riigikogu liikmed ei saa
aru, mida nad hääletavad.
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et
valitsuse kavandatud aktsiisitõus 2008. aasta alguses on arukas samm, mille
lõppresultaadina peaks olema võimalik 2011. aastal kasutusele võtta euro,
vahendas ETV 24
Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul rikub
valitsuse kavatsus tõsta keskkonnamakse ennaktempos 2008. aastast
sotsiaalpartnerluse printsiipe ning annab tunnistust liiga kulukast
valitsusprogrammist.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.