Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul rikub
valitsuse kavatsus tõsta keskkonnamakse ennaktempos 2008. aastast
sotsiaalpartnerluse printsiipe ning annab tunnistust liiga kulukast
valitsusprogrammist.
Kuna keskkonnamaksude tõstmise põhjuseks on toodud keskkonnainvesteeringute kaasfinantseerimiseks vajalike ressursside nappus, teeb tööandjate keskliit ettepaneku vähendada nende mahtu ning suunata euroraha valdkondadesse, milles omafinantseeringu võtaks enda kanda erasektor, teatas liit.
Tööandjad on rõhutanud pidevalt ohte, mis kaasnevad euroraha liigse suunamisega avaliku sektori investeeringuteks. "Meie arvates võiks suunata osa avaliku sektori keskkonnainvesteeringute rahast keskkonnasõbraliku ettevõtluskeskkonna loomiseks, milles kaasfinantseerijateks oleksid ettevõtjad," ütles liidu volikogu esimees Enn Veskimägi.
Tööandjate hinnangul mängib valitsus makse tõstes ohtlikku mängu ning seletusi maksukoormuse vähenemiseks tulevikus ei saa võtta tõsiselt. "Kolme aasta pärast algavad jälle valimised ja täna antud lubadused on kõigil meelest läinud," selgitas Veskimägi.
Tööandjad peavad põhjendamatuks ka maksude tõstmist euroga liitumise ettekäändel, kuna majanduskeskkond muutub väga kiiresti ning maksudega mängimine pigem vähendab tõenäosust, et eurole üleminek toimub lähitulevikus.
Seotud lood
Kütte käibemaksu 13protsendine tõus toob
rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt tänavu riigikassasse lisaks 160
miljonit ja 2008. aastal 360 miljonit krooni.
Eile ministeeriumidevahelisele
kooskõlastusringile laekunud Keskkonnatasude seaduse muutmise seadus näeb ette
senisest kiirema keskkonnatasude kasvu, mida põhjendatakse üldsõnaliselt
valitsuse plaanidega stabiliseerida elanike ja ettevõtete kohustused, et tagada
Eesti eurole üleminek aastal 2011 ning viidatakse rahapuudusele.
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn
Veskimägi ütles, et ettevõtjad näitasid Ivari Padarile kollast kaarti, kuna
rahandusminister ei saanud juba teist korda nendega kohtuda.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo
Kriisi sõnul võib tunnetada varimajanduse vähenemist, kui iseenesest see
probleem pole kuhugi kadunud.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.