Tänavu esimese Tallinna lisaeelarve maht on
volikogus menetletava eelnõu kohaselt ligi 196 miljonit krooni.
Linnavolikogus täna esimese lugemise läbinud eelnõuga muudetakse 2007. a linnaeelarvet ja võetakse vastu esimene lisaeelarve mahus 195,88 miljonit krooni. Muudatuse aluseks on linna rahakäibe tänavune prognoos, senine maksulaekumine ning eelmise aasta tegelikud majandustulemused.
Linnapea Edgar Savisaar märkis eelnõu selgituseks, et lisaeelarve koostamist võimaldas 2007. aastaks plaanitust suurem maksutulu nii üksikisiku tulumaksu, parkimistasu, maamaksu kui ka mõne muu laekumise osas. Maksutulu suurenemist näeb lisaeelarve ette kokku 112,5 miljoni võrra, millest tulumaksu täiendav laekumine moodustab 99,6 miljonit krooni. Linnaasutuste omatulud suurenevad põhieelarvega võrreldes enam kui 30 miljoni krooni võrra.
Lisaeelarves kavandatud kuludest poole moodustavad investeeringud, mis suurenevad käesoleval aastal kokku 91 miljoni krooni võrra. Sellest summast moodustab teede kapitaalremont ja rekonstrueerimine 28 miljonit krooni. Hariduskuludena kokku lisandub samuti 28 miljonit krooni. Koolide remondiks eraldatakse üle 17 miljoni krooni.
Suuremate rahaeraldistena tõi linnapea esile 7,5 miljonit Poska maja ja 8,9 miljonit krooni Salme Kultuurikeskuse rekonstrueerimiseks ning 5,5 miljonit krooni Tudengimaja renoveerimiseks. Lisaeelarvesse on kavandatud ka 2,8 miljonit krooni hoolekandeasutuste töötajate palgatõusuks, mis annab võimaluse maksta kõrgharidust nõudval töökohal miinimumpalgana 8000 krooni ning hooldustöötajatele 5800 krooni. Miljon krooni eraldatakse kiirabiauto soetamiseks. Samuti paraneb lisaeelarvega korteriühistute õuealade heakorrastamise, lastelaagrite ja mänguväljakute hoolduse rahastamine.
Volikogu jätkab lisaeelarve arutamist nädala pärast.
Seotud lood
Rahandusministeeriumi andmetel laekus
esimese poolaasta jooksul riigieelarvesse 37,2 miljardit krooni ehk 49 protsenti
eelarves planeeritud tuludest.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.